Tallinna Majanduskoolis on mul tore võimalus, ja õpetaja töö vastu austusest ka au, õpetada töösuhete õiguseid ja kohustusi ning seda paljudel majanduskooli erialadel. Puutun kokku õpperühmade laia skaalaga ja arvan, et see on üks mõnus lisaväärtus. Juba õppima asudes, valdkonna töömaastik ju alles ootamas, on erinevatele erialadele pürgijad mõnusasti erinevad. Olen õppijale tänulik, see teeb minu töö põnevaks. Ka koolile olen tänulik – saan oma juristiameti kõrval täita rolli, mis mulle väga meeldib ja loodan, et õppija arvates ka sobib. Lisaks tööõigusele õpetan täna ka õiguse põhimõistetest arusaamist.
Sageli satuvad meie teele õiged inimesed õigel ajal. Minu koolijõudmine on seotud ise siin koolis õppimisega ja oma lugupeetud õpetajatega ootamatu kohtumisega Tartu Ülikooli peahoones. TMK õigusõppe kullafondi kuuluv õpetaja Mare Visnapuu on üks nendest, kes mind Majanduskooli õpetama kutsus. Majanduskool ja õpetamine siin on olnud sõltuvus positiivseimas ja parimas mõttes.
Kõigile ikka! Majanduskool on väga põnev kool – erialad, mida siin õpetatakse, on tugevasti mõjutatud meid ümbritsevast, ehk rohkem ettevõtluse maailmas toimuvast. See tähendab pidevat muutumist, võidujooksu ajaga, uusi erialasid – uutele väljakutsetele reageerimist. On koole, kus õpisisu nii tugevas muutumiste surves võibolla ei ole. Majanduskooli teeb põnevaks ja tugevaks võimekus olla kaasaegne, erialade portfell on põnevalt kirju.
Arvan, et Majanduskool on õige valik tööalast teekonda alustavale gümnaasiumi lõpetajale. Kindlasti on majanduskool radaril teisele õpiringile suundujatel. Hiljuti küsisin ühelt vilistlaselt et, kuidas ta rahul on – vastuseks sain, et ta on väga rahul ja tal ei ole aega tegeleda asjadega, millega ta rahul ei ole. Seda oli hea kuulda ja arvan, et see on tunnustus koolile ja selle eriala õpetajatele.
Õigusõpetust on majanduskoolis saanud õppida väärikad 40 aastat! Õigusõppe vastu on alati ka suur huvi olnud. Selle eriala õppimine on töömahukas ja keeruline, seetõttu soovitan õigusõpetust neile, kes tahavad süveneda ja keskenduda, asjadest aru saada ja analüüsida. Kui eelnevalt oli jutt muutustele reageerimisest, siis tuleb rõhutada, et ka 40-aastane eriala on olnud pidevas muutumises ja kooli eesmärk ning vastutus on olnud ka õiguse õppekavade pidev kaasajastamine.
Olen erialalt jurist, lõpetanud Tartu Ülikooli. Aastaid olen vedanud sihtasutust Õigusteenuste Büroo. Sihtasutuses toimetamine on mulle meeldinud ja sobinud sellepärast, et minus on tavalisest enam hoolimist. Olen koos kolleegidega saanud teha tänuväärset tööd. Hobide põnevusega ma ilmselt silma ei torka. Hea raamat ja lugemine on mõnus ja pigem vajadus kui hobi. Üritan peilida välja teatrietendusi, mis kõnetaksid. Meeldib aegajalt „ära kaduda“ – minna ja olla kohas, kus on vähe inimesi, vähe tsivilisatsioonimüra ja palju loodust.
Kasvamisega, arusaamise juurdetulemisega unistused varieerusid. Mäletan unistust juuksuritööst ja õpetajatööst.
Eks neid hetki on aastate jooksul ikka olnud – rõõm õnnestunud koostööst rühmaga.
Eesti inimene on tunnustamisega tavaliselt tagasihoidlik – kui õpilane pärast tundi tuleb ütlema, et „vot selline õpetamine mulle meeldib, seda tulin majanduskooli saama“ … siis on tunne tõesti hea. Või lõppeb tund õpilaste aplausiga, või muukeelse rühma õppija tunneb siiralt huvi, kui tal aasta pärast läheb minu õpetatud oskuseid vaja – kas ta tohib mind üles otsida.