Sekretär

Õppeaeg:
2 aastat
Õppekava maht:
120 EKAP
Õppekava tase:
5. taseme kutseõpe (keskhariduse baasil)
Statsionaarne õpe:
õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile E-R ajavahemikus 8:30-20:30
Sessioonõpe:
kord kuus esmaspäevast laupäevani

NB! Õpingute alustamiseks on vajalik vene keele oskus vähemalt algtasemel (B1).

Sekretärina saab Sinust organisatsiooni süda – Sa tunned organisatsiooni ja selle toimimispõhimõtteid suurepäraselt.

Majanduskoolis õpid Sa dokumendi- ja arhiivitöö korraldust organisatsioonis. Lisaks õpid tundma ka organisatsiooni suhte- ja reisikorraldust. Sinust saab väärtuslik abi personalispetsialistidele ja raamatupidajatele. Sekretärina oskad hea suhtlejana toime tulla erinevate inimeste ja olukordadega.

Peale kooli lõpetamist saad töötada erinevates organisatsioonides sekretärina. Sinust saab organisatsiooni nägu, ehk see, keda kliendid harilikult esimesena näevad ning kelle poole kolleegid murega pöörduvad. Sinu süsteemsus dokumentidega loob organisatsioonis korda.


Õppekava

Õppekava peamised ainemoodulid:

  • karjääri planeerimine ja ettevõtlus
  • dokumentide haldamine
  • arhiivitöö korraldamine
  • organisatsiooni töökorraldus
  • organisatsiooni suhtekorraldus

Valikõpingud

  • terviseedendus
  • ettevõtlusõpe
  • kultuurilugu
  • ilukiri ja graafiline disain
  • organisatsioonikäitumine
  • soome keele kasutamine A2 või B1 tasemel sekretäri tööalases tegevuses ja suhtluses
  • veebilehtede haldamine ja kujundamine

Õppeajast ¼ on praktika töökeskkonnas.

EKAP – Eesti kutsehariduse ainepunkt, 1 EKAP-ile vastab 26 tundi õppuri tööd,millesse on arvestatud kontaktõpe, iseseisev töö, praktika ja e-õpe ning teadmiste kontroll.

Õppemoodulid.

Õppekava rakenduskava

Sektretäri kutsestandard 

Tutvu ka varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise võimalusega VÕTA.


Sisseastumise tingimused

Sisseastumisel arvestatakse emakeele riigieksami* (ainult statsionaarsesse õppesse kandideerimisel), sisseastumistesti ja vestluse tulemust.

*Kellel ei ole emakeele riigieksam sooritatud, saab selle teha kohapeal. Kõrgharidusega isik emakeele riigieksamit sooritama ei pea.

Sisseastumistest koosneb kolmest osast:

  • valikvastustega üldteadmiste test (silmaring, sõnavara, matemaatika ja ruumiline mõtlemine)
  • inglise keele valikvastustega test.
  • vene keele test (õpingute alustamiseks on vajalik vene keele oskus vähemalt algtasemel, A2).

Vestluse käigus õpitakse tundma kandidaati, tema sobivust erialale ja õpimotivatsiooni.


Lood