1. Üldsätted

1.1 Mittetulundusühing Eesti Kaubandus-, Ärindus-, Rahandus- ja Majanduskoolide Vilistlaskogu “KÄRM” (edaspidi: Vilistlaskogu) on Tallinna Majanduskooli (edaspidi: TMK) vilistlaskonna vabatahtlik ühendus, mis on asutatud 07. märtsil 1992. a. Tallinnas toimunud asutamiskoosolekul. Asutamisleping/protokoll nr 1 07.03.1992. a.

1.2 Vilistlaskogu asukoht: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915

1.3 Vilistlaskogu eesmärgiks on:
1) vilistlaste ühendamine ja vilistlaste vaheliste kontaktide tihendamine;
2) ühistegevuste korraldamine;
3) vastastikuse koostöö arendamine TMK-ga kõrghariduse ja täiendkoolituse vallas;
4) TMK tegevuse nõustamine;
5) TMK tegevust ja arenguid puudutava info vahendamine vilistlaskonnale ja laiemale üldsusele;
6) aidata oma liikmetel koosolekuid ja loomevõistlusi korraldada;
7) korraldada liikmetele vajalikke konsultatsioone;
8) koostada õppeasutuste tegevuse ajaloolisi ülevaateid;
9) igati kaasa aidata kaubandus-, õigus-, ärindus-, rahandus- ja majandusalase hariduse arengule Eestis.

1.4 Vilistlaskogu on vabatahtlik kaubandus-, ärindus-, rahandus- ja majanduskoolide lõpetanute ühendus, mille põhitegevuse eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

1.5 Vilistlaskogu on asutatud määramata ajaks. Vilistlaskogu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6 Vilistlaskogu on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on oma eraldi iseseisev bilanss, oma nimetusega pitsat, oma sümboolikaga lipp, vapp ja rinnamärk.
2. Vilistlaskogu liikmeks vastuvõtmise ning vilistlaskogust väljaastumise ning väljaarvamise tingimused ja kord

2.1 Vilistlaskogu liikmeteks võivad astuda kõik TMK ja selle eelkäijate vilistlased, sõltumata omandatud erialast ning õppevormist, kes soovivad arendada Vilistlaskogu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust. Vilistlane on isik, kes on saanud TMK või selle eelkäija diplomi.

2.2 Liikmeks astumise avaldus esitatakse vilistlaskogu juhatusele.

2.3 Liikmeks võetakse juhatuse otsusel soovija kirjaliku avalduse alusel. Vilistlaskogu asutamiskoosolekust osavõtjad on Vilistlaskogu asutajaliikmed.

2.4 Vilistlaskogu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus. Liikme õigused ja kohustused omandab isik pärast juhatuse otsust. Arvestust Vilistlaskogu liikmete kohta peab Vilistlaskogu juhatus.

2.5 Vilistlaskogu liikmetel on õigus Vilistlaskogust välja astuda. Vilistlaskogust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse. Liikme õigused ja kohustused lõpevad peale juhatuse otsuse vastuvõtmist ja selle teatavaks tegemisest avalduse esitajale.

2.6 Vilistlaskogu liikme surma korral tema liikmelisus lõpeb.

2.7 Vilistlaskogu liikme võib üldkoosoleku otsuse alusel välja arvata, kui:
1) liikme tegevus otseselt kahjustab vilistlaskogu või TMK mainet;
2) liige rikub tahtlikult põhikirjast tulenevaid kohustusi.
3. Liikmete õigused ja kohustused

3.1 Vilistlaskogu liikmel on õigus:
1) osa võtta vilistlaskogu tööst;
2) osaleda hääleõigusega vilistlaskogu üldkoosolekul;
4) valida ja olla valitud juhtimis- ja kontrollorganitesse;
5) teha juhatusele ja teistele vilistlaskogu organitele ettepanekuid kõigis nende tegevusalasid puudutavates küsimustes;
6) saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet vilistlaskogu tegevuse kohta;
7) kutsuda 1/10 liikmete nõusolekul kokku üldkoosolek;
8) saada soodustusi osalemisel vilistlaskogu organiseeritavatel üritustel ja projektides;
9) kasutada vilistlaskogu sümboolikat vastavalt kehtestatud korrale;
10) astuda omal soovil Vilistlaskogust välja.

3.2 Vilistlaskogu liige on kohustatud:
1) juhinduma vilistlaskogu põhikirjast ning täitma vilistlaskogu juhatuse õiguspäraseid otsuseid;
2) täitma vilistlaskogu antud ülesandeid ja sellest vajadusel aru andma;
3) järgima ja propageerima Vilistlaskogu tegevuse põhimõtteid;
4) hoidma oma käitumisega au sees vilistlaskogu mainet;
5) teatama juhatusele vilistlaskogu liikmete arvestuse pidamiseks oma aadressi või muud kontaktandmed ning teatama uued andmed hiljemalt 2 kuu jooksul pärast nende muutumist.
4. Üldkoosolek

4.1 Vilistlaskogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt kord aastas. Igal üldkoosolekul osaleval Vilistlaskogu liikmel on 1 hääl.

4.2 Üldkoosoleku pädevuses on:
1) põhikirja muutmine;
2) eesmärgi muutmine;
3) juhatuse liikmete määramine;
4) revisjonikomisjoni liikmete määramine;
5) vilistlaskogu sisemise korralduse kohta otsuste tegemine;
6) juhatuse majandusaasta aruande kinnitamine;
7) revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
8)vilistlaskogu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustamine;
9) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes vilistlaskogu esindaja määramine;
10) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3 Vilistlaskogu üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt korra aastas:
1) aastaaruande kinnitamiseks;
2) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 vilistlaskogu liikmetest;
3) seaduses määratud ja muudel juhtudel, kui Vilistlaskogu huvid seda nõuavad.

4.4 Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab juhatus vähemalt 7 päeva enne selle toimumist posti teel või teabelevivahendite kaudu teate, näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

4.5 Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku omal algatusel, kui seda nõuavad Vilistlaskogu huvid või kui seda nõuab kirjalikult vähemalt 1/10 Vilistlaskogu liikmetest. Erakorralisest üldkoosolekust teatatakse teabelevivahendite kaudu vähemalt 7 päeva ette.

4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole ehk 51% Vilistlaskogu liikmetest. Kui vajalikku kvoorumit ei kogune, kutsub juhatus 3 nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust.

4.7 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole ehk 51% koosolekul osalenud liikmetest. Vilistlaskogu põhikirja muutmiseks või vilistlaskogu tegevuse lõpetamise otsuseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus.

4.8 Üldkoosoleku päevakorra projekti koostab vilistlaskogu juhatus ja avaldab selle vähemalt 1 kuu enne üldkoosoleku toimumist koos üldkoosoleku toimumise aja ja kohaga. Vilistlaskogu liikmetel on õigus teha kirjalikke ettepanekuid päevakorra projekti täiendamiseks ning muutmiseks. Sellekohased ettepanekud tuleb esitada vilistlaskogu juhatusele hiljemalt vilistlaskogu üldkoosolekule eelneval päeval. Küsimusi, mida pole eeltoodud korra kohaselt päevakorda lülitatud, võib võtta päevakorda, kui selle poolt hääletab üle poole ehk 51% aastakoosolekul osalevatest vilistlaskogu liikmetest.

4.9 Üldkoosoleku otsuse alusel võib üldkoosoleku ülesandeid täita volinike koosolek:
1) volinikud kinnitatakse üldkoosoleku otsusega ning otsus loetakse vastuvõetuks, kui enamus üldkoosolekul osalenud isikutest on otsuse poolt;
2) volinike koosoleku pädevused on välja toodud põhikirja punktis 4.2;
3) volinike koosoleku kokkukutsumise ja otsuse vastuvõtmise kohta rakendatakse üldkoosoleku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise korda.
5. Juhatus

5.1 Vilistlaskogu juhatus valitakse vilistlaskogu liikmete seast üldkoosolekul 3 aastaks. Juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek enne juhatuse valimist, kuid see jääb vahemikku 3-7. Juhatus astub ametisse valimise päevast.

5.2 Vilistlaskogu juhatuse ülesandeks on vilistlaskogu tegevuse juhtimine üldkoosolekute vahelisel perioodil, jooksvates küsimustes otsuste vastuvõtmine, üldkoosoleku otsuste täitmise korraldamine, üldkoosoleku päevakorra koostamine ja vilistlaskogu esindamine. Juhatus esindab vilistlaskogu kõigis õigustoimingutes.

5.3 Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees. Juhatuse koosolekuid peetakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 2 korda aastas. Juhatuse koosolekust koos selle päevakorraga teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult vähemalt 7 päeva ette.

5.4 Juhatuse koosolekuid juhatab esimees, aseesimees või esimehe poolt nimetatud juhatuse liige. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 juhatuse koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees.

5.5 Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik kohalolijate poolthäälteenamus, häälte võrdsuse korral on otsustav koosoleku juhataja hääl.

5.6 Juhatuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

5.7 Juhatuse pädevuses on:
1) vilistlaskogu liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine;
2) oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe valimine;
3) vilistlaskogu esindamine;
4) üldkoosolekute ettevalmistamine, kokkukutsumine ja otsuste elluviimine;
5) vilistlaskogu tegevuse korraldamine üldkoosolekute vahelisel ajal;
6) vilistlaskogu finantsmajandusliku tegevuse juhtimine;
7) majandusaasta aruande koostamine ja üldkoosolekule esitamine;
8) Vilistlaskogu pangakontode avamine ja sulgemine
9) vilistlaskogu töö korraldamiseks töörühmade moodustamine;
10) vilistlaskogu esindamine riigi ja kohaliku omavalitsuse organites ja muudes organisatsioonides;
11) vilistlaskogu palgalise personali ja nende töötasu suuruse kindlaksmääramine;
12) vilistlaskogu aukohtu ülesannete täitmine;
13) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

5.8 Juhatuse esimehe pädevuses on:
1) üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmise korraldamine;
2) juhatuse töö planeerimine ja korraldamine, juhatuse koosolekutel arutatavate küsimuste ettevalmistamine;
3) juhatuse liikmete töö ja nende tööjaotuse korraldamine;
4) üldkoosoleku otsustest tulenevalt, kooskõlastatult juhatusega vilistlaskogu vahendite käsutamine, juhatuse otsusel ja vilistlaskogu nimel lepingute sõlmimine.

5.9 Juhatuse esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid juhatuse aseesimees või juhatuse otsusel 1 juhatuse liikmetest.
6. Vilistlaskogu majandamine

6.1 Vilistlaskogu majanduslikuks aluseks on ettevõtete, asutuste, organisatsioonide ja üksikisikute vabatahtlikud annetused ning toetused.

6.2 Vilistlaskogu raha hoitakse pangas.

6.3 Vilistlaskogu peab raamatupidamise arvestust ning tasub makse seadusega ettenähtud korras.

6.4 Vilistlaskogu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

6.5 Esimese allkirja õigus on juhatuse esimehel ja teise allkirja õigus laekuril.

6.6 Vilistlaskogul on õigus välja anda stipendiume, preemiaid ja auhindu.

6.7 Vilistlaskogul on õigus kasutada palgalist tööjõudu.

6.8 Kogutud vahendeid kasutatakse käesoleva põhikirja p.1.3 toodud eesmärgi realiseerimiseks, kusjuures vilistlaskogu eesmärgiga kooskõlas oleva sihtotstarbelise annetuse või eraldise puhul vastavalt annetaja või eraldaja nõudele tema poolt määratud otstarbeks.

6.9 Vilistlaskogu varade kasutamise küsimused otsustab vilistlaskogu juhatus vilistlaskogu üldkoosolekul kehtestatud korras.

7. Ühinemine, jagunemine, likvideerimine.

7.1 Vilistlaskogu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.

7.2 Vilistlaskogu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsuse alusel, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud vilistlaskogu liikmetest.

7.3 Vilistlaskogu tegevuse lõpetamise otsuse järel määrab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni. Vilistlaskogu likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

7.4 Vilistlaskogu likvideerimisel antakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsuse alusel TMK-le üle käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärgi realiseerimiseks.

7.5 Käesoleva põhikirjaga sätestamata küsimustes lähtutakse mittetulundusühingute seadusest ja teistest õigusaktidest.

7.6 Põhikiri on kinnitatud vilistlaskogu üldkoosolekul 04. märtsil 1998.a., protokoll nr.13.

7.7 Põhikirja muudatused on kinnitatud vilistlaskogu üldkoosolekul 02.novembril 2005.a., protokoll nr. 78.

7.8 Põhikirja muudatused on kinnitatud vilistlaskogu üldkoosolekul 02.veebruaril 2011.a., protokoll nr 130.