Palun tutvusta ennast.
Olen vabakutseline superviisor ja meeskondade coach alates vastava väljaõppe lõpetamisest eelmise aasta detsembris. Karjääripöördele eelnevalt töötasin enam kui 12 aastat täiskasvanuhariduse valdkonnas erinevates juhipositsioonides (prantsuse keele õpetaja, õppetöökoordinaatori, keeleõppe osakonnajuhataja ja Tallinna Õpetaja Maja direktorina).
Hariduselt olen õpetaja ja haridusjuht. Magistrikraadi omandasin nii Tallinna Ülikoolis prantsuse keele õpetaja erialal kui ka Jean Monnet Ülikoolis Prantsusmaal võõrkeelte ja –kultuuride didaktikas. Hilisemalt läbisin Tartu Ülikoolis haridusasutuse juhtimise täienduskoolituse ning elukestva õppijana olen tegelenud järjepideva enesearendamisega meeskonna arendamise ja muudatuste juhtimise alal. Viimasena on mul käsil lepitaja väljaõpe.
Inimeste ja laiemalt organisatsioonide arengusse panustan ka Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu juhatuses. Ühelt poolt kommunikatsiooni ja turunduse valdkonna eestvedajana, teisalt konverentside korraldustiimis. Iga aastaga aina populaarsemale juhtimiskonverentsile Coaching lisandub uuel aastal supervisiooni konverents.
Usun siiralt inimeste kaasamise positiivsesse mõjusse, sestap populariseerin oma esinemistes ja artiklites psühhodraama tegevuslikke meetodeid ja sotsiomeetriat. Osalen muide Põhjamaade Psühhodraama Instituutide koostööprojektis, mille tulemusena valmib õppijate omavaheliste suhete arendamise käsiraamat täiskasvanute koolitajatele kui leiab tõendust, et teadlikult õppijate omavaheliste suhetega tegelemine soodustab õppimist.
Kuidas oled majanduskooliga varasemalt seotud? Kuidas sündis mõte kandideerida majanduskooli õppejuhi ametikohale?
Olen Tallinna Majanduskooli meeskonnajuhi esimese lennu vilistlane ja organisatsioonikultuuri, juhtimise ning suhtekorralduse ainete õpetaja. Aktiivne osavõtt kooli sündmustest on mind emotsionaalselt sidunud majanduskooli kogukonnaga sedavõrd, et õppejuhi töökuulutust nähes otsustasin kandideerida hoolimata esialgsetest plaanidest tegutseda edaspidi vaid eraettevõtjana ja just seepärast, et usun, et minu pedagoogiline kõrgharidus, varasem töökogemus, sh täiskasvanute koolitajana praktiseerimise kogemus, teadmised ja oskused vastavad ametikohale seatud ootustega.
Milliseid varasema tööelu kogemusi ja teadmisi oma uuele töökohale endaga kaasa tood?
Heas mõttes muudatuste ellukutsumine käib minuga alati kaasas. Kui ma mõtlen oma varasematele töökohtadele kas siis Läti Prantsuse Instituudi keeleõppe osakonna juhatajana või Tallinna Õpetajate Maja juhina, siis minu algatusel või toetusel on elluviidud mitmeid tööprotsesse ja seeläbi seal töötavate inimeste tööd lihtsustavaid uuendusi. Mind on seejuures toetanud minu hea suhtlemis- ja läbirääkimisoskus, positiivne eluhoiak, võime inimesi inspireerida katsetama seni proovimata lähenemisi ning lahendustele orienteeritus.
Mida näed enese jaoks suurima väljakutsena uues ametis ehk mida soovid majanduskooli õppejuhina korda saata?
Näen väljakutset ühelt poolt selles, kuidas nii täiskasvanud õppija kui ka tööturu huve, ootusi ja vajadusi silmas pidades arendada ja luua uusi õppekavasid seejuures korraldada õppetööd selliselt, et see soodustaks õppimist ja toetaks täiskavanud õppijat. Teisalt on oluline tegeleda õpetajate toetamisega nii metoodiliselt kui ka selles, et nad tunneksid end kooli kogukonna osana. Majanduskooli tugevus, ent samas ka väljakutse seisnebki selles, et erinevaid erialasid õpetavad oma valdkonna professionaalid, kes igapäevaselt tegutsevad tööpõllull ja sellest tulenevalt on nende seotus kooliga erinev.
Mis Sind nii inimesena kui professionaalina inspireerib ja paneb silma särama?
Olen läbi ja lõhki inimeste inimene. Mulle meeldib suhelda, tegeleda võrgustikutööga ja luu koostöösuhteid. DiSC käitumisprofiil kinnitab seda, et olen see sotsiaalne tüüp, mis Belbini järgi on võimaluste otsija ja innovaator.
Juhi ja eestvedajana töötamise praktiline kogemus on aidanud minul liikuda rohkem ka selles suunas, et ka lennukad ideed leiaksid praktikas rakendamist.
Mind motiveerivad väljakutsed ja probleemid, sest minu tugevus seisneb neile lahenduste leidmises ja seda alati koostöös loova protsessina.
Kelleks unistasid lapsena saada ja millest unistad täna?
Ma ei ole päris kindel, kuivõrd see päriselt nii oli, ent mulle justkui meenub soov saada bussijuhiks. Kusjuures mulle meenus hiljutine vestlus vanematega, kus nad rääkisid, kuidas ma oma kodu liivakastis teiste lastega mängides haarasin alati teiste kantseldamise ja suunaja rolli.
Viimati loetud raamat, mida soovitaksid ka teistele ja miks?
Loen palju juhtimise ja meeskonna arendamisega seotud raamatuid, ent viimastel kuudel on lugemise jaoks aega vähe olnud. Suvel süvenesin möödunud aasta coachingu konverentsi peaesineja Michael Bungay Stanier raamatusse “Coaching ‘u harjumus. Räägi vähem, küsi rohkem ja muuda oma juhtimisviis igaveseks” (2022). Ta tutvustab seitset coachivale suhtlusstiilile iseloomulikku küsimust, mis aitab vestlust käivitada, inimesele endale vastutust anda ja tema tegelikku potentsiaali avada. Mind kõnetas seoses ajajuhtimisega see mõte: „Kui Sa ütled millelegi JAH, kas Sa mõtled seejuures ka sellele, millele Sa ütled EI”.
Kellele soovitaksid tulla õppima majanduskooli?
Soovitan majanduskooli õppima tulla kõigil neil, kes soovivad end professionaalselt arendada ja täiendada mingis väga konkreetses valdkonnas ja saada oma ala tegijatelt uusi teadmisi ja praktilisi oskusi. Enda kogemusele tagasi mõeldes, andis majanduskoolis õppimine mulle väärtuslikke kontakte nii tööalaselt kui ka sõpru.
Kui peaksid ise uuesti majanduskooli õppima asuma, siis mis eriala valiksid (kas see eriala on juba olemas või näed, et võiksime arendada midagi täiesti uut)?
Mind huvitab kommunikatsioonivaldkond. Juhina töötades olen saanud korduvalt kinnitust, et suhtlemise oskus ja tööl toimuvast oma töötajatele rääkimine on äärmiselt oluline juhtimise tööriist. Tihti meeldib mulle rõhutada, et info on ka see, kui infot ei ole. Paljud probleemid saavadki alguse just kommunikatsioonibarjääridest ja -probleemidest.
Huvi oma tööst kirjutada viis mind sel aastal täiendusõppijana tagasi Tartu Ülikooli, kus ma läbin loovkirjutamise ja toimetamise kursust. Ajakirjanduse magistrantidega suheldes olen küsinud nende õppima asumise motivatsiooni kohta. Nii mõnedki tõid välja, et näevad end hoopiski kommunikatsioonijuhina, kuid seda eraldi ei õpetata.
Arvestades, et turundusega seotud õppekavad on majanduskoolis kasvavas trendis, mis tõi kaasa eraldi õppetooli loomise, siis ehk on aeg kommunikatsioonivaldkonna õppekava loomise jaoks.
Meil on majanduskooli poolt hea meel lisada Allani viimasele mõttele lisaks, et uuest õppeaastast stardib kommunikatsioonispetsialisti eriala.