Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli raamatukogu mainitakse 1911. aastast. Tolleaegne raamatukogu koosnes kooliraamatukogust, mis omakorda jagunes õpilaste ja põhiraamatukoguks (õpetajate raamatukogu) ning Õpilaste Abiandmise Seltsi raamatukoguks.

Õpilaste raamatukogus oli 1911. aastal 1020, põhiraamatukogus 32 raamatut.

Koolis oli eraldi õpetajate lugemislaud, mis asus direktori kabinetis ja mida vabal ajal võis kasutada. Lugemislauas olid sõnaraamatud, entsüklopeediad, mõningad käsiraamatud, atlased ja piiblid ning eesti-, saksa-, soome- ja ingliskeelsed ajakirjad.

Õpilaste Abiandmise Seltsi raamatukogu hakkas tegutsema 1912/1913. õppeaastal. Raamatukogu püüdis rahuldada kõigi õpilaste vajadusi, kelle majanduslik seisukord oli raske ja kes vajasid abi (neid oli õpilaste koguarvust 31%). Tegutsemise alguses oli kogus 41 raamatut.

1916. aastal kolis Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool uude koolimajja Pärnu mnt ja Vabaduse platsi nurgal. Uues hoones anti seni erinevate õpetajate hallata olnud raamatukogu ühe raamatukoguhoidja hooleks. Raamatukoguhoidjateks olid järgmised õpetajad:

1917 – 1919 õpetaja Ida Volt
1919 – 1929 õpetaja O. Assman (uue nimega O. Zirkel)
1929 – 1935 (oktoobrini) õpetajad Helmi Metsvahi ja Valentina Fedorov
1935.aasta novembrist õpetaja O.Zirkel ja Valentina Fedorov

Vahetundidel olid laenutamisel abiks lõpuklasside õpilased.

Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli raamatukogu kujunes heatasemeliseks . Huvitava faktina saame välja tuua suurima loetud raamatute arvu ühe õpilase kohta – 25 raamatut aastas.
1935. aastal kinkisid raamatuaasta puhul raamatukogule raamatuid 23 asutust, annetasid ka üksikisikud.1936.aastaks oli kooliraamatukogu kasvanud 8506 köiteni.
Asta Kiitam, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli vilistlane aastast 1943, nimetab oma mälestustes kooliraamatukogu täiuslikuks.

Kooli algaastatest puuduvad Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli raamatukogu kohta otsesed andmed. Gustav Narusbeki ehitatud majas aadressil Väike-Pärnu mnt 19a, praegu Sakala 21, oli raamatukogu jaoks eraldi ruum. 1912. aastal pandi alus raamatukogu loomisele. Dokumentaalset materjali raamatukogu tegevuse kohta kuni 1920. aastani pole leitud.1921. a oli kooli raamatukogus nii õpetajate kogu 894 raamatuga kui ka õpilaste kogu, kus oli 1745 raamatut. Viimasest 52% moodustas venekeelne kirjandus.

1930. aastate lõpuks oli raamatukogus ligi 13500 raamatut. Alaliselt täiendati raamatukogu paremikuga ilmuvast kirjandusest. Telliti ka saksakeelseid raamatuid ja ajakirju. Tollal oli tähtis, et iga kaupmees või pangaametnik valdaks kolme keelt : eesti, vene ja saksa. Raamatukoguhoidjaks oli 1941. aastani võimlemisõpetaja Valter Mägi, Saksa okupatsiooni ajal oli selles ametis Arpad Arder ja pärast sõda esimestel aastatel Leonhard Pede.

Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool ja Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool andsid välja ajakirja Poiste Hääl, kus väljendati nii sõnas kui pildis koolivendade mõtteid ja kooliga seotud probleeme. 1939. aastal kajastati Poiste Hääles raamatukogu tööd ja lugemisega seotut.

1934. aastal, mil tähistati kooli 25. sünnipäeva, kinkis kirjastus Loodus raamatukogule 250 krooni eest raamatuid.

Uno Liivaku, Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli vilistlane aastast 1943, rõhutab oma mälestustes raamatukogu olulist osa koolielus.

Raamatukogu arengutee Eesti ajaloo murrangulistel aastatel

Tohutud muutused ühiskonnas kajastusid ka koolielus. Riigistati erakoolid ja nende vara natsionaliseeriti. 1940ndad on kaotuste aastad. Oma koolimajad tuli loovutada teistele õppeasutustele. Algasid kolimised, reorganiseerimised ja nimemuutused. Raamatukogude fonde asuti ümber korraldama. Kogudest kõrvaldati kõik enne sõda ilmunud ajakirjad ja suur osa raamatuid. Kas need raamatud ka riiklike erihoiu osakondadesse jõudsid, kuhu nõukogude ajal koondati ühiskonnale sobimatu kirjandus, pole meil teada. Tänases Tallinna Majanduskooli raamatukogus pole ainsatki raamatut, mis pärineks nendest aegadest.

Tallinna Tütarlaste Kommertskool ja Kaubanduskool muudeti 29.11.1944 Tallinna I Majandustehnikumiks, mis 01.07.1945 nimetati Tallinna Arve-Plaanindustehnikumiks. 06.08.1954 liideti kool Tallinna Kergetööstustehnikumiga.

1944. aastal asus Tallinna I Majandustehnikum Võidu väljak 6 / Pärnu mnt 13, kus raamatukogu jaoks oli ruum koolimaja kolmandal korrusel. 21.detsembril 1944. aastal tuli nn Komme maja üle anda Eesti NSV Riiklikule Merelaevandusele. Algasid kolimised. Oli perioode, kus raamatukogu ei mahtunud koolihoonesse ja raamatud olid lihtsalt pakituna hoiul. Näiteks 1945. aastal oli ca 10 000 köidet hoiul Tallinna Linna Keskraamatukogus.

1953. aasta 15. juuniks oli köidete arv vähenenud 6933ni. Tallinna Arve-Plaanindustehnikumi raamatukogu oli paigutatud ühte väiksesse pimedasse ruumi, mis oli pigem ladu kui raamatukogu. Õpikutega oli tehnikum halvasti varustatud. Kutsekoolides kasutatavaid õpikuid oli vähe ning eelarves ettenähtud summa raamatute soetamiseks oli väga väike.

Tallinna Kergetööstustehnikumiga liitumisel lahenesid osaliselt kooli ruumiprobleemid.

Tallinna Poeglaste Kommertskool ja Kaubanduskool muudeti 29.11.1944 Tallinna II Majandustehnikumiks. 17.03. 1945 liideti Tallinna II Majandustehnikumiga 10.11.1944.a loodud Tallinna Rahandustehnikum ning kool hakkas kandma Tallinna Rahandustehnikumi nime. 1947. aastani asus kool senises Sakala tänava majas, seejärel anti koolihoone üle vene keskkoolile. Tehnikumi direktori kabinet, kantselei ja raamatukogu jäid esialgu Sakala tänavale Gustav Narusbeki poolt ehitatud majja. 1947. a oli raamatukogu olemas, kuid millisena ta keeruka aja läbis, pole teada.

1948/1949 reorganiseeriti Tallinna Rahandustehnikum Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. Tehnikumi ruumides töötas ka raamatukogu. Kuna oli stalinismi kõrgaeg, siis korraldas ka raamatukogu samas vaimus temaatilisi näitusi. Raamatunäituste pealkirjad olid näiteks järgmised: „70.aastat J.V. Stalini sünnist“, „150 aastat A. Suvorovi surmast“ jmt.

1956. aastal leiti, et ENSV rahandusorganid ja pangaasutused on kvalifitseeritud kaadriga põhiliselt komplekteeritud ning seetõttu lõpetati uute õpilaste vastuvõtt. 1958. a lõpetas viimane lend. Jäi ainult kaugõppe teel õppimise võimalus Üleliidulises Kaugõppe Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi Tallinna õppe-ja konsultatsioonipunktis.

1961. aastal loodi Tallinna Majandustehnikum. Korralike õpperuumide puudumine ja pidevad kolimised ühest hoonest teise olid paarikümne aasta vältel kooli kõige suurem probleem. Kohtu tn 4 asuvas hoones lasi katus vett läbi, ahjud olid kütmiseks kõlbmatud, sanitaarsõlmed ei funktsioneerinud. Puudus võimalus raamatukogu arendada. Raamatukogu asus hoopis Kaubandustehnikumi majas Tõnismägi 14. Kuidas oli korraldatud kahe erineva kooli raamatukogu fondid, kas arvestust peeti eraldi või koos, on teadmata. Sama kehtib laenutustegevuse kohta, on vaid teada, et majandustehnikumi õpilased laenasid raamatuid kaubandustehnikumi raamatukogust. Raamatukoguhoidjana töötas pr Tammistu.

Õpilaste arv kasvas pidevalt, kuid ruume juurde ei antud. Probleemi lahendamiseks pöörduti 1968. aastal tolleaegse kõige kõrgema võimuesindaja, EKP Keskkomitee I sekretäri Johannes Käbini poole. Pöördumise tulemusena kohustati Tallinna koole eraldama ruume Tallinna Majandustehnikumile, et õppetööd läbi viia. Näiteks Tallinna Riiklik Konservatoorium andis mõned remonditud ruumid aadressil Toomkooli 4, kuhu asus ka raamatukogu. Kui Majandustehnikum oli sunnitud mõne aja pärast Toomkooli ruumid vabastama, kolis raamatukogu Majandustehnikumi ühiselamu teisele korrusele Nõmme tee 5, kus endised köögiruumid kohaldati raamatukogu jaoks.

Krunt uue õppehoone ehitamiseks eraldati Majandustehnikumile 1975, kuid alles 1986. aastal sai tehnikum oma praeguse hoone Tammsaare teel. Raamatukogule projekteeriti spetsiaalsed ruumid teisele korrusele.

1979. a asus raamatukokku tööle kõrgharidusega raamatukoguhoidja Anne Kõrb ja 1982. a töötas raamatukogus Majandustehnikumi vilistlane Ülle Olt, kes omandas raamatukogundusliku hariduse kaugõppes.

Raamatukokku hangiti taas õppe-, teadus- ja ilukirjandust. Lugejaid teenindati mugavates ruumides. Raamatute kohapeal kasutuse võimalused olid piiratud, sest lugemissaali ei olnud.

Siiski oli raamatukogu 1980. aastatel jälle suhteliselt heal tasemel. Kahjuks küll üksnes 1990. a keskpaigani, mil lahkusid töölt eriharidusega töötajad. Raamatukogus hakkasid õpetajaametile lisaks raamatukogutööd tegema Natalja Groznova täiskohaga ja Svetlana Trofimova poole töökohaga.

1994. aastast tänaseni eksisteerib kool järjekordse nimevahetuse tulemusel Tallinna Majanduskoolina.

2000. aastal liideti Tallinna Majanduskooliga 1935. aastal asutatud Tallinna Kommertskool, mis läbi aegade on kandnud 12 erinevat nime ja on üle elanud mitmeid reorganiseerimisi. Tallinna Kommertskooli nime all tegutses kool alates 1992. aastast (1986-1992 nimetati kooli Tallinna Kaubandustehnikumiks).

Tallinna Majanduskooli raamatukogule tõi Kommertskooliga liitumine palju positiivset.

Raamatukogu fondis olevale 8410 eksemplarile lisandus Kommertskooli raamatukogu 3675 eksemplari. Enamuse üle antud raamatutest moodustas võõrkeelne kirjandus – juhtimis-, majandus- ja turundusalane, inglise ja saksa keele õpikud ning ingliskeelsed seletavad sõnaraamatud. Lisaks raamatutele sai raamatukogu juurde mööblit ja kuus arvutit.

2000. a juulis alustas tööd raamatukogu juhatajana Helle Sommer. Tema esimesed ülesanded olid arvele võtta Tallinna Kommertskoolist saabunud raamatud, liigitada olemasolev fond ja teha õppuritele raamatukogu avariiulite kaudu kättesaadavaks. Tegevust raskendas kataloogide puudumine.

Paari kuuga remonditi ruumid ning sisustati need Tallinna Kommertskoolist saadud mööbliga. 2000. aasta sügisest võeti tööle ka täiskoormusega raamatukoguhoidja.

• 2000 teavikud võetakse arvele Kirjasto3000 programmiga
• 2002 tehakse esimene laenutus elektroonilise lugejakaardiga
• 2003 minnakse üle RIKS- programmile
• 2004 viiakse läbi esimene inventuur RIKS- programmiga
• 2005 võetakse kasutusele elektronkataloog RIKSWEB
• 2005 luuakse peaspetsialisti ametikoht
• 2006 alustatakse laenutamist ID- kaardiga
• 2007 võetakse kasutusele lugejatele väga mugav teavikute tagastuskapp
• 2007 renoveeritakse eraldi hoidlaruumid raamatutele, millel on palju eksemplare
• 2008 korraldatakse kohustuslik lugejakoolitus õppuritele
• 2009 AS Overalli abil leitakse ühine lahendus, kuidas printida/paljundada/skaneerida
• 2010 raamatukogul on lugemissaal ja kojulaenutus,  arvutiklass ja rühmatööruum; teavikud on avariiulitel; fondi turvatakse elektroonilise kaitsesüsteemiga – turvaväravate ja videovalvega. Raamatukogus on lugejatele 57 töökohta, neist 15 arvutitega.
• 2010 raamatute märgistamine (ainueksemplar, viimane eksemplar, väikese eksemplaarsusega)

• 2011 lõputööd elektrooniliselt RIKSWEBis kättesaadavad
• 2011 raamatukogu tutvustav voldik
• 2012 virtuaalnäitused kooli kodulehel
• 2013 TMK RIKSWEBi ülespanek Rahvusraamatukogu otsinguportaali
• 2014 inventeeriti 32183 teavikut, puudujääk 9
• 2015 aprill – kooli mitme serveri üheaegse tehnilise rikke tõttu kadusid raamatukogu programmist viimase 6 aasta andmed, mis taastati sama aasta septembriks
• 2015 detsember – taasavati lugejatele juurdepääs RIKSWEBi
• 2016 seoses rakenduskõrgharidusõppe lõppemisega TMK-s ettevalmistus raamatukogutöö ümberkorraldamiseks
• 2017 suletakse arvutiklass ja rühmatöö ruum, kojulaenutusse ja lugemissaali paigutatakse  kokku 10 arvutit; töötajatest jätkab Heli Priimets
• 2018 raamatukokku paigaldatakse makseterminal printimislimiidi juurdeostuks; raamatukogu aktiivne kasutamine reedeti tingib korrastuspäeva üleviimise reedelt kuu viimasele esmaspäevale
• 2019 hoidla klaasuksed asendatakse statsionaarse seinaga, seinas paikneva ava kaudu võimaldatakse tagastada raamatuid väljaspool raamatukogu tööaega
• 2020 muutub raamatukogu tööaeg, raamatukogu on lugejatele avatud teisipäevast laupäevani
• 2021 suvel suletakse raamatukogu lugemissaal, lugemissaalikogu liidetakse kojulaenutusega
• 2022 ilmub uudiskirjanduse nimestik kooli infokirjas
• 2022 valmib raamatukogu tutvustav video