2024. aasta kandvateks märksõnadeks on olnud kutsehariduse reform. Oma tulevikuplaanide seadmisel oleme koolina sellele palju oma tegevusi ka suunanud.

Kutsehariduse reform ja Tallinna Majanduskool

2024. aasta jaanuaris toimunud traditsioonilise Tallinna Majanduskooli aasta alguse seminari teemaks oli “Majanduskool kutsehariduse reformi tuultes”. Seminari käigus oli võimalik osalejatel kuulata kui ise kaasa mõelda, milline võiks olla majanduskooli tulevik paari-kolme aasta pärast ning millel saab olema põhifookus õppe pakkumisel. Milline on koolijuhtide vaade alanud reformile? Mida arvavad õpetajad ja õppijad ning mida ootavad reformilt ettevõtjad? Paneeldiskussioonide käigus oli võimalus kuulda erinevaid vaatenurki seoses kutsehariduse reformiga.

Veebruaris, märtsis ja aprillis toimusid kolm jätkuseminari “Disainime majanduskooli tulevikku kutsehariduse reformi tuultes” fookusega Tallinna Majanduskooli uue perioodi arengukavale. Seminari ja arutelusid modereeris Margit Raid. 

Esimesel jätkuseminaril kaardstasime ja sõnastasime, millised on meie õppijate ja õpetajate persoonad tulevikus ning alustasime erinevate persoonade väljatöötamist reformi jõustumise valguses.

Teisel jätkuseminaril jätkasime persoonadega ning nende võimalike ootuste ja vajaduste kaardistamisega. Analüüsisime, mida meil on Tallinna Majanduskoolina uutele ja olemasolevatele sihtrühmadele pakkuda, mida on meil vaja muuta ning milliseid arendusi juurde luua.

Kolmanda arengukava seminari fookuses oli õpetajate professionaalse arengu toetamine. Kutsehariduse reformi tulemusel lisandub majanduskooli uue sihtrühmana põhikoolijärgne õppija. 2025/26. õppeaastal väheneb tasuta õppekohtade arv tulenevalt riigi soovist pakkuda tasuta haridust eelkõige noortele nende haridustee jätkamiseks, olgu see siis peale põhikooli või keskkooliõpinguid.

Kui veel aasta alguses puudus täpne ajaraam ja teadmine, kuidas reform meie tegevusi täpselt suunab, siis 04.12.2024 võttis Riigikogu vastu õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi elluviimist võimaldava seadustepaketi, mis pikendab õppimiskohustust kuni 18. eluaastani ja võimaldab ellu viia kutsehariduse reformi. Muudatused hakkavad kehtima 2025/2026. õppeaastast ning puudutavad peamiselt haridusseadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kutseõppeasutuse seadust.

Kutsehariduse reformi eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus konkurentsivõimeliseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele. Selleks viiakse kutseõppe õppekavad kooskõlla tööjõuturu ootustega, tugevdatakse üldharidusõpinguid ja pööratakse senisest enam tähelepanu tulevikuoskuste arendamisele. Uue rakendusliku keskhariduse õppekava lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid kutsehariduses (5. tase), kõrghariduses või suunduda tööturule. Lisaks kätkeb uus rakenduslik keskharidus õppijate huvidest ja võimetest lähtuvaid valikuid, muutes õpitee personaalseks ja iga õppija eesmärke teenivaks. Siht on, et aastaks 2035 valiks rakendusliku keskhariduse  40–50% noortest. 

Kutsehariduse reformi raames avatakse Eestis 2025. aasta septembrist vähemalt 17 uut kutsekeskhariduse õppekava,  mis vastavad tööturu ootustele ning valmistavad noori ette edukaks tööelus osalemiseks. Näiteks saab õppida targa maja tehnosüsteemide ehitust ja hooldust või omandada uudsete autonoomsete sõidukitehnoloogiate spetsialisti eriala.

Seadusemuudatused on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi pikaajalisest arengustrateegiast, mille sihiks on aastaks 2035 saavutada olukord, kus 90% Eesti noortest omandab keskhariduse või kutsehariduse. Eeldatavalt vähendab reform haridussüsteemist väljalangemise riski ja tõstab noorte tööturuvõimekust. Muudatuste elluviimiseks kasutatakse osaliselt Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid.

Kõigest täpsemalt saab lugeda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Haridus- ja Teadusministeeriumi jagas kutsekoolide vastutusvaldkondi

Haridus- ja Teadusministeerium on kutsehariduse reformi raames jõudnud lõpule kutsekoolide vastutusvaldkondade süsteemi väljatöötamisega.

Koolidele vastutusvaldkondade määramise eesmärgiks on tagada kvaliteetse õppe pakkumine piiratud eelarve tingimustes sh korrastada õppe pakkumist, vähendada erialade dubleerimist, tagada õppebaaside efektiivsem kasutamine läbi kutseõppeasutuste vahelise selge tööjaotuse. Samuti arvestada demograafiliste muudatustega õppekohtade jaotamisel ning võimaldada paremini planeerida arendustegevusi ja investeeringuid. Vastutusvaldkonna kooliks olemine toob koolidele kaasa lisavastutuse sh. osadele koolidele valdkondlike seminaride läbiviimise 2025. aastal.

Tallinna Majanduskool on vastutav järgmiste valdkondade arendamise eest:

• Majandusarvestus ja maksundus
• Juhtimine ja haldus
• Sekretäri- ja kontoritöö
• Turundus ja reklaam
• Tööoskused
• Hulgi- ja jaekaubandus (kinnisvaramaakler)

Valdkonna arengu eest vastutava kooli roll ja ülesandeks on

• on õppekavaarenduse ja sellega seonduva võrgustikutöö eestvedaja konkreetses õppekavarühmas
• teeb süsteemset siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd valdkonna teiste õppeasutuste (sh kõrgkoolidega) ning kutse- ja erialaliitudega õppekavade ja -võimaluste arendamisel
• pakub mitmekesised õppevõimalusi (õppevormid, kutsetasemed, erialad) nii noorte esmaseks koolituseks, kui täiskasvanute täiendus- ja ümberõppeks kogu valdkonna ulatuses arvestades tööturu muutuvaid vajadusi
• rakendab uuenduslikke tehnoloogiaid, nüüdisaegset õppe- ja hindamismetoodikat ning jagab uuendusteavet ka teistele koolidele
• on partneriks kutse- ja erialaliitudele valdkonna populariseerimisel
• on kutseõppe eestvedajana aktiivne partner Haridus- ja Teadusministeeriumile ning sotsiaalsetele partneritele arendustegevuste kavandamisel ja elluviimisel

Uue õppekava väljatöötamine

Seoses kutsehariduse reformiga 2025/26. õppeaastal kutsus Haridus- ja Teadusministeerium esitama koolide üleselt õppekavade ideid erinevates õppesuunades (tehnikaalad, tootmine ja töötlemine; põllumajandus; transporditeenused; isikuteenindus, kunstid, ärindus ja haldus).

Tallinna Majanduskooli kontseptsioon uuest nelja-aastasest kutsekeskhariduse õppekavast “Kestlik ettevõtluskorraldus” koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuse, Kuressaare Ametikooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Tartu Rakendusliku Kolledžiga (VOCO) valiti Haridus- ja Teadusministeeriumile esitatud 39 ideekavandist 8 parima sekka, kellele tehti ettepanek välja töötada uus riiklik õppekava.

Majanduskooli uue õppekava idee sündis arvestades kooli traditsioonilisi õpetatavaid valdkondi (bürootöö, projektijuhtimine, turundus, müük, teeninduse ja tootmise korraldamine) ning populaarseid õppekavasid nagu jätkusuutlikkuse spetsialist. 

Tallinna Majanduskool valiti õppekava väljatöötamise juhtkooliks. Projektimeeskonda juhib ärinduse õppetooli juht Indrek Jänes. Uue, 4. taseme õppekava väljatöötamise aluseks on  “Ärikorralduse spetsialisti” 5. taseme kutsestandard. 

E-õppe ulatuslikum rakendamine õppetöös

Möödunud aasta üks prioriteete oli ja on ka tulevikus e-õppe senisest ulatuslikum rakendamine õppetöös. Uuendusi viisime sellest eesmärgist lähtuvalt sisse juba sissastumisperioodil. Kui 2023. aasta sisseastumisperioodil võimaldasime esmakordselt lisaks koolis kohapeal toimuvatele vestlustele osaleda vestlusel ja õppetöö korraldust tutvustavates infotundides veebi vahendusel, siis sel aastal oli kogu vastuvõtuprotsess korraldatud vaid veebi vahendusel.

Algaval 2025. aastal jätkame erinevate õppijaid, aga ka õpetajaid toetavate meetmete rakendamisega, sh e-õppe võimaluste kasutamisega, et võimaldada õppetöös (sh koolis kohapeal toimuvast kontaktõppest) osalemist näiteks haigestumise korral, kui kooli kohale tulemine ei ole võimalik. Eesmärk on tõsta algatud meetmete kvaliteeti ja süsteemsust ning loomulikult jätkata koostööd teiste haridusasutustega nii Eestis kui välismaal. 

Nii saigi loodud TMK Innotiim, kelle poolt juhitud innovatsiooniprojektid jaotuvad kaheks: haridustehnoloogiaga seotud arendused ehk EdTech projektid ja jätkusuutlikku kultuuri ja mõtlemist arendavad projektid. Ammutasime inspiratsiooni Erasmus+ kaudu rahvusvahelistelt seminaridelt Euroopas. Osalemine rahvusvahelisel jätkusuutlikkust initsieerival seminaril Belgias, mis viis meid koostööni Belgias tegutseva HOGENT´i haridustehnoloogia ja jätkusuutlikkuse arendustiimiga HELA. Alustasime septembris 2024 esimese haridustehnoloogia ehk EdTech innovatsiooniprojektiga, et luua Tallinna Majanduskooli uus, tehniliselt võimekas e-stuudio ja alustada e-õppe materjalide loomisega. Uue e-stuudio avamine toimubki juba 30.01.2025.

Tallinna Majanduskool rohelisemaks kooliks

Veebruaris toimus esimene TMK roheinnovatsiooni tiimi kohtumine. Tallinna Majanduskooli õpetaja ning jätkusuutlikkuse ja haridustehnoloogia innovatsiooni juhi Anna Lavei eestvedamisel alustasime majanduskoolis liikumist rohelisemaks kooliks ning seda kogu aasta jooksul. Märtsis liitus Tallinna Majanduskool programmiga “Roheline kool”.  Rohelise kooli programmi näol on tegemist tuntuima ülemaailmse keskkonnaharidusprogrammiga õppeasutustele, mille ingliskeelseks nimeks on Eco-Schools Global.  Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. UNESCO tunnustab FEEd kui maailmas juhtivat organisatsiooni keskkonnahariduses ja jätkusuutlikku arengut toetava hariduse propageerijana. 

Programm “Roheline kool” toob keskkonnahoidlikku mõtteviisi õppeasutuse igapäevastesse tegevustesse ning aitab seda süsteemselt ja terviklikult rakendada. See aitab kaasa vastutustundlike, keskkonda hoidvate ja väärtustavate inimeste kujunemisele.

Tallinna Majanduskooli praktikabaas

Kuna Tallinna Majanduskooli õpingud sisaldavad suures mahus praktilist õpet, siis on meie õppijad pea aastaringselt praktikakohtade otsinguil. Toetamaks õppijad nende praktikakoha otsingutel loodi 2024. aastal Tallinna Majanduskooli praktikabaas.  Praktikaettevõtteid otsime üle Eesti. Praktikabaas asub kooli e-õppeplatvormil Moodle, kuhu on ligipääs vaid kooli õppijatel. 

Kui Sinul või organisatsioonil, kus töötad, on meie õppijatele võimalik pakkuda praktikakohta, oleme väga tänulikud, kui meie praktikabaasi oma kontaktid sisestad. 

Sisesta oma organisatsiooni või ettevõtte kontaktid siin.

Õppijate statistika

Seisuga 01.09.2024 õppis Tallinna Majanduskoolis 1655 tasemeõppe õppijat ja 512 täienduskoolitusel osalejat.

Väljalangevus 30.11.2024 seisuga on 3,60%, 2023/2024 oli samal ajaperioodil see näitaja 5,41%. 

Kevadel rõõmustas kogu kooliepere suurepäraste kutseeksamite tulemuste eest. Protsent tasemeõppe eriala järgi näitab kutseeksami sooritanud õppijate osakaalu kõigist sooritajatest: kvaliteedispetsialist 100%; nooremprojektijuht 100%; ärikorralduse spetsialist 100%; väikeettevõtja 100%; meeskonnajuht  100%; sekretär 100%; õigusassistent 100%; raamatupidaja 95,2%; ostu- ja hankespetsialist 94%; personalispetsialist 86%; kinnisvaramaakler 53,8%.

Tänavuse sisseastumisperioodi vältel esitati Tallinna Majanduskoolis õppima asumiseks kokku üle 2600 avalduse. Algaval õppeaastal lisandus meie kooliperre üle 1400 uue õppija ning ühtekokku on oma õpinguid majanduskoolis kas jätkamas või alustamas enam kui 2000 õppijat.

Ühe õppekoha kohta esitati kõige rohkem avaldusi tasemeõppes personalispetsialisti erialale (3,49 inimest kohale), raamatupidaja (3,07 inimest kohale), ärikorralduse spetsialisti (2,13 inimest kohale) ning turundusspetsialisti erialale (2,12 inimest kohale).

Tasuta täienduskoolituste populaarsemad erialad olid digiturundusspetsialist  (4,58 inimest kohale), jätkusuutlikkuse spetsialist (2,50 inimest kohale), müügijuht (2,38 inimest kohale) ning sündmusturunduse projektijuht (2,04 inimest kohale).

Õppijate saavutused

19.-20.01.2024 toimus TMK Häkaton, mis oli kombinatsioon “Õppijate kaasava eelarve” projektist ja ühiselt korraldatavast häkatonist. Inspireeriva ettekandega esines osalejatele esimesel päeval Terje Pari, kes on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses talendijuht ja ühtlasi ka toonane TMK turunduse eriala õppija ja tänane vilistlane. Ettekandes jagas Terje oma häkatonil osalemise ja korraldamise kogemust SMITis. Häkatoni teisel päeval toimus liftikõne koostamise koolitus Harald Lepiski eestvedamisel. Kahepäevasel häkatonil osalejad said täienduskoolituse „Häkaton ehk ideest prototüübini kahe päevaga“ tunnistuse mahus 1 EKAP. 

2024. aasta õppijate kaasava eelarve ja häkatoni tulemusena on tänaseks koolimajas olemas kaasaegsed prügisorteerimisjaamad ning on renoveeritud õppijate massaažituba.

Noor Meister kutsemeistrivõistlused olid medalirohked

14.-15.05.2024 toimus Eesti Näituste messikeskuses kutsehariduse suursündmus Oskuste festival „Noor Meister 2024“. Festival tõi kokku paarkümmend eriilmelist ja põnevat kutsemeistrivõistlust, kus panid end proovile andekad kutseõppurid üle Eesti. 

Tallinna Majanduskoolile olid kutsemeistrivõisltused väga medalirohked ning meil on põhjust uhkuseks! Kokku saavutasid meie õppijad viis poodiumikohta.

Noor Meister 2024 saavutas raamatupidaja kutsemeistrivõistlusel esimese koha Karin Rohumaa ning kolmanda koha Sigrid Lehtme. Aitäh õpetajad Rita Murd ja Janek Keskküla õppijate ettevalmistamise eest.

Noor Meister 2024 saavutas sekretär / bürooassistendi kutsemeistrivõistlusel esimese koha Kaisa Varik ja teise koha Maris Lillemets. Aitäh õpetajad Kristina Kask ja Anne Ilp õppijate ettevalmistamise eest.

Noor Meister 2024 saavutasid ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistlusel teise koha Erli Vaiknurm ja Diana Peterson. Aitäh õpetaja Rain Arro õppijate ettevalmistamise eest.

Majanduskoolis on oma siseterviserada

26.04.2024 avati Tallinna Majanduskoolis siseterviserada. Tegemist on nooremprojektijuhi eriala II kursuse õppijate õppetöö raames valminud projektiga ja loodud koostöös SA Eesti Terviseradadega, pakkudes võimalust tundide vahelist aega aktiivseks liikumis- ja mõttepausiks kasutada. 

Terviserada algab C-korpuse 1. korrusel ning  kulgeb koolimajas läbi kahe korruse. Ühtekokku on raja pikkuseks ligikaudu 250 sammu. Siseterviserada on märgistatud suunavate siltidega, mis innustavad liikuma, mõtlema tervislikumale eluviisile ja ka vaimsele tervisele. Lisaks paigaldati veeautomaatide juurde sildid soovitusliku päevase veetarbimise kogusega.

Õpetajate toetamine ja koolitused

Alustasime õpetajate personaalsete tagasisidevestluste süsteemi loomisega ning sooviga leida lahendust meie tagasiside kultuuri paremaks kujundamiseks. Seni oleme küsinud tagasisidet õppijatelt koolikeskkonnale, õpetatavatele teemadele ja õpetajatele, ent õpetajatelt oleme tagasisidet süsteemselt kogunud vaid üldise rahuloluküsitluse kaudu, mis traditsiooniliselt toimub igal kevadel. Oleme kaalunud erinevaid võimalusi, kuidas õpetajatega läbi viia 1:1 tagasisidevestlusi, et toetada õpetajaid Tallinna Majanduskoolis õpetamise teekonnal, mitte koguda vaid sisendit kooli arendustegevusteks. Nii sai ellu kutsutud pilootprojektina 1:1 tagasisidevestlused Tallinna Majanduskooli laiendatud juhtkonna liikmetega. Tagasisidevestluse fookuses on õpetaja (töötajakogemus ja koostöö kooliga, töörõõmud aga ka tööpiinad). Vestlusel on õpetajal võimalus anda silmast-silma tagasisidet kooli töökorralduse, juhtimise või mõnel muul, õpetaja jaoks olulisel teemal.

Toetamaks õpetajaid, nende professionaalses arengus, alustasime 2024 sügisest regulaarsete õpetajate kovisioonidga. Kovisioone viib läbi superviisor ja coach Maria Tammesalu Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingust. Kovisiooni eesmärgiks on saada teadlikumaks õpetajatööga seotud mõtetest, tunnetest, valikutest, käitumismustritest, väljakutsetest ning oma mõjust õpperühmale, teha muutusi mittetoimivas käitumises, leida uusi töötamise viise ja neid ellu viia ning paremini toime tulla erinevate töösituatsioonidega.

17.04.2024 toimus koolitus “Aktiivõppe meetodid 21. sajandi õpiruumis”.  Üheskoos arutati ning analüüsiti, miks aktiivõppemeetodeid kasutada ja milline õpiruum toetab aktiivõppe läbiviimist. 

Koolituse eesmärgiks oli ühiselt analüüsida, kuidas õpikeskkonna kujundamise ja aktiivõppemeetodite abil soodustada õppijate kaasatust õppeprotsessi ning tulevikuoskuste omandamist. 

Miks kasutada, kellega ja millal kasutada aktiivõppemeetodeid? Õpikeskkonna loomine aktiivõppe meetodite kasutamiseks ning millised on 21. sajandi õpiruumi kujundamise põhimõtted

Samuti oli õpetajatel võimalus läbida aktiivõppemeetodite e-kursus. Täiskasvanute õpe põhineb kogemusel ning oluline on õpetajana osata kasutada erinevaid õppija isikliku kogemuse aktiviseerimisemeetodeid.

Nathalie Heyninck ja Kaat Devoldere Belgiast tutvustasid 28. – 29.05.2024 toimunud koolitusel   The coaching role for teachers in a workplace learning context (“Õpetajate ja juhendajate coachingu roll töökohapõhise õppimise kontekstis”) Syntra Midden-Vlaanderen kutsekooli näitel, kuidas coach ’id toetavad mentori rollis nii õppijaid nende õpingutes ja töökohapõhisel praktikal kui ka õpetajaid õppetöö läbiviimisel. Kõige alus on arengule suunatud mõtteviis (growth mindset). 

Koolituse lõppedes tõdesid osalejad, et tegelikult kasutavad nad kõik moel või teisel coachingu tehnikaid, kuid ei olnud teadlikud, et aktiivne kuulamine, õppijate motiveerimine ja julgustamine, uudishimu ja täpsustavate küsimuste esitamine, edasiside andmine, õppijate kaasamine (läbi rühmatööde, arutelude, kogemuse jagamise) ongi coaching. Oluline õppimist edendav oskus on refleksioon, mida ka meie oma coach‘id Kati Lõbu, Maria Tammesalu Ester Saaremets “Individuaalse õpitee” mooduli raames kõigile Majanduskooli õppijatele õpetavad.

Rühmajuhendajad ja rühmavanemad

Käesolevast õppeaastast on 38 õpperühmal mentorõpetaja ehk rühmajuhendaja, kes kasutab coaching‘u tehnikaid, et õppijaid toetada õpitava erialaga seotud küsimustes ning julgustada ise leidma erinevaid vaatenurki ja lähenemisi tekkinud küsimuste lahendamisel. Rühmajuhendajatel on võimalus regulaarselt omavahel kohtuda ja kovisiooni metoodikal arutada rühmajuhendaja rolliga seotud küsimusi ja väljakutseid. 

Ka sel õppeaastal julgustasime I kursuste õpperühmi endi seast valima õppijate esindajana rühmavanemat. Rühmavanema on valinud 30 õpperühma. Rühmavanem kogub kokku õpperühma küsimused, mured jms ja esitab need vastavale õppeosakonna töötajale ning on samas kooli esindajatele esimene kontaktisik, kelle poole pöörduda. Regulaarselt kohtuvad ka rühmavanemad.

Personalispetsialisti eriala juubeliaasta

2024. aastal tähistas personalispetsialisti eriala 25. sünnipäeva. Nende aastate jooksul oleme koos vilistlaste, praeguste ja endiste õpetajate ja koostööpartneritega andnud märkimisväärse panuse personalitöö valdkonna kujundamisesse.

Tallinna Majanduskoolis on nende aastate vältel pakutud personalivaldkonna õpet erinevatel haridustasemetel ning õppekavadel. 1999. aastal hakkas Tallinna Majanduskool pakkuma tasulise rakendusliku kõrgharidusena personalitöö eriala kommertsosakonna koordineerimisel. Eriala saavutas kiiresti suure populaarsuse. Personalitöö õppekava loodi koostöös Eesti Personalitöö Ühinguga PARE. 2014. aastal hakati lisaks rakendusliku kõrghariduse tasemele pakkuma personalispetsialisti eriala õpet ka 5. taseme kutseõppe tasemel ehk valmistati tööturule ette ka keskeriharidusega personalivaldkonna teadmiste ja oskustega spetsialiste.

Täpsemalt saab lugeda meie kodulehelt siin.

Rahvusvahelistumine

09.-13.04.2024 toimus rahvusvaheline töövarjutamine Hispaania kutsekoolides. Õpirände eesmärgiks oli tutvuda Hispaania haridussüsteemiga ning vahetada kogemusi Hispaania kutsekoolide kolleegidega. Hispaanias õpirändes viibisid Indrek Jänes, Triin Rum, Anne-Ly Kandelin, Karita Leppsoo, Anneli Pikkmets ja Helen Raja. Sügisel Chain5 konverentsil loodud koostöökontakt tõi Valencia eeslinna Paiportasse. Kohtuti Paiporta linnapea ja linnavalitsuse liikmete ning ettevõtjate esindajatega ning külastati Paiporta kutsekooli IES la Senia, kus pakutakse kutseõpet tasemetel 3, 4 ja 5. Ibitzal kohtuti Ibiza linnavalitsuse turundusdirektoriga Guille Rodríguez Garcíaga, kes oli Tallinna Majanduskooli turundusspetsialisti eriala õppija praktikajuhendaja. Samuti külastati kutsekoole IES sa Blanca Dona´s ja IES Isidor Macabich.

Rahvusvahelisest töövarjutamisest on valminud detailirohke artikkel, mida saab lugeda majanduskooli kodulehelt siin.

06.05.2024 külastasid Tallinna Majanduskooli Baierimaa koolijuhid, et saada ülevaade nii meie klassiruumides kasutatavatest digilahendustest kui ka infotehnoloogilistest platvormidest, mida kasutame õppetöö organiseerimisel. Samuti olid nad huvitatud meie e-õppe korraldusest. Külalistele avaldas muljet meie e-õppe tähtsus ning  õppetöö paindlik korraldus ootamatutes olukordades ehk veebitundide läbiviimise võimekus.

26.-28.08.2024 viibisid Belgias õpirändes Tallinna Majanduskoolist Mart Diener, Anna Lavei, Anneli Pikkmets, Triin Prees ja Rene Reinola. Üheskoos külastati Genti Ülikooli kolledžit HoGent. Õpirände eesmärgiks oli õppida HoGent HELA (HOGENT Education Learning Academy) spetsiaalselt õppejõude toetavalt meeskonnalt nende parimaid praktikaid. Sooviti teada saada, kuidas HOGENTi HELA (video- ja haridusinnovatsiooni) stuudio meeskond viib läbi e-õppe salvestusi ning milliseid tehnilisi lahendusi ja meetodeid nad selleks kasutavad.

Alates kevadest 2024 on Tallinna Majanduskoolis arenenud idee analoogse stuudio väljaehitamise osas, et oleks nii tehniliselt kui metodoloogiliselt võimalik õpetajaid toetada e-õppematerjalide loomisel ja e-õppe rakendamisel. 

Õpiränne andis laiema pildi stuudio tehnilisest varustusest, ruumi akustikast ning võõrustajate ja õppejõudude kogemustest stuudiote töö planeerimisel ja kasutamisel. Saadud teadmiste baasil on võimalik Tallinna Majanduskooli uus stuudio ehitada ja kasutusse võtta vigu vältides, otstarbekalt ja parimaid praktikaid ellu rakendades.

Külastusest saab täpsemalt lugeda meie kodulehel siin.

28.–29.11.2024 toimusid koostöökohtumised välispraktika partneritega Sitsiilias. Lähetuse ja kohtumise eesmärgiks oli arendada uusi partnerlussuhteid ning leida uusi välispraktika võimalusi majanduskooli õppijatele. Tallinna Majanduskooli praktikakoordinaator Nevel Laanekivi ja rahvusvahelise koostöö koordinaator Anneli Pikkmets külastasid  Sitsiilias, Palermos asuvat ettevõtet Promimpresa Euprojects. Koostöökohtumised toimusid ka prillipood-fotostuudio Studio Fotografico Ottica, kohvik-pagariäri Atelier Morik ja oliiviõli tootmisettevõtte Ravida omanikega, kes kõik on valmis vastu võtma Tallinna Majanduskooli õppijaid välispraktikale. 

Kõigest täpsemalt saab lugeda taaskord meie kodulehelt siin.

26.11.2024 külastas Tallinna Majanduskooli 19 turundusvaldkonna õpilast ja kaks õpetajat Rotterdami Akadeemiast. Hollandlaste visiit märkis koolidevahelise kolmanda koostööprojekti edukat lõpuleviimist, mis on olnud inspireeriv ja hariv kogemus mõlemale poolele.

Alates 2022. aastast on Tallinna Majanduskooli turunduse õppetooli õppijad ja Rotterdami Akadeemia ristmeedia ja kommunikatsiooni õppijad teinud ühe turundusprojekti raames koostööd. Hollandlastel on ülesandeks viia eestlastega läbi mõned veebikohtumised, mille abil koguda vajalikku infot sisenemaks ühe Hollandi brändiga Eesti turule. Projekt lõpeb Rotterdami Akadeemia õppijate esitlustega. Tänavu planeeriti selliselt, et projektide esitlemiseks tulid Hollandi õppijad Eestisse ning esitlused toimusid Tallinna Majanduskoolis. 

Koostöö Rotterdami Akadeemia ja Tallinna Majanduskooli vahel on kestnud kolm aastat. 2022 aastal andsid hollandlastele Eesti turu kohta sisendit turundusspetsialisti õppijad õpetaja Triin Lorentsi “Turundusplaan ja turundusstrateegia” õppeaine raames, 2023. aastal sotsiaalmeedia spetsialisti õppijad õpetaja Evelina Nõmme “E-turunduskommunikatsiooniplaan ja digikanalite juhtimine” õppeaine raames ning sellel aastal sotsiaalmeedia spetsialisti õppijad õpetaja Rain Veetõusme “Kultuuridevahelised erinevused” õppeaine raames. 

Rotterdami Akadeemia pakub kahe aasta pikkuseid rakendusliku kõrghariduse programme (tase 5), mis valmistavad ette spetsialiste, keda Rotterdami ja selle piirkonna ettevõtted vajavad.

Osalesime Töötukassa virtuaalsel töö- ja karjäärimessil

Tallinna Majanduskool võttis osa 16.04-19.04.2024 toimunud Töötukassa korraldatud virtuaalsest töö- ja karjäärimessist. Messil osalejatel oli võimalus tutvuda kutse- ja kõrgkoolide õppimisvõimalustega üle Eesti, saada ideid ja nippe karjäärivalikuteks ning osaleda kaasavates töötubades ja infotundides. Messiks valmisid Tallinna Majanduskoolis erialasid tutvustavad lühivideod, mida oli võimalik Tallinna Majanduskooli virtuaalses messiboksis kõigil huvilistel vaadata. Salvestised on leitavad ka Tallinna Majanduskooli YouTube kanalil. Karjäärimessiks valmis Tallinna Majanduskooli tutvustav video, kus rääkisime mis muudab Tallinna Majanduskooli eriliseks, milliseid inimesi ootame enda juurde õppima ning missuguseid lisaväärtusi ja tuge Tallinna Majanduskool õppijatele pakub? Vaata karjäärimessiks valminud majanduskooli tutvustavat videot.

Osalesime koolide karjääripäevadel

Möödunud aastal osalesime mitmel gümnasistidele suunatud karjääripäeval, et tutvustada õppimisvõimalusi Tallinna Majanduskoolis.

Karjääripäevadel osalemine on kooli jaoks prioriteetne seoses kutseharidusreformist tulenevate muudatustega haridusmaastikul, mis jõustuvad alates 2025/2026 õppeaastast.

Tallinna Majanduskooli osales 12.02.2024 Saue Riigigümnaasiumi karjääripäeval messialal messiboksiga ning majanduskooli poolt toimus noortele kolm töötuba. Maria Tyutina viis läbi töötoa teemal „Kuidas lühivideoga vaatajad ära võluda?“, Rain Veetõusme „Kuidas kujundada toimivat äriideed?“ ning  Jaan Trofimov „Avasta endas maakleri geen!“. 

06.03.2024 osalesime Paide Gümnaasiumi  karjääripäeval.  messialal messiboksiga ning majanduskooli poolt toimus noortele taaskord kolm töötuba. Maria Tyutina viis läbi töötoa teemal „Kuidas lühivideoga vaatajad ära võluda?“, Rain Arro „Kuidas kujundada toimivat äriideed?“ ning  Jaan Trofimov „Avasta endas maakleri geen!“. 

21.03.2024 osalesime Kuusalu Keskkooli ettevõtlus- ja karjääripäeval messialal ning noortel oli võimalik osaleda töötoas „Kuidas lühivideoga vaatajad ära võluda?“,  mille viis läbi Maria Tyutina. 

28.03.2024 oli Tallinna Majanduskoolile toimekas, osalesime korraga kahel karjääripäeval. Hiiumaal toimus kõigile huvilistele töö- ja karjääripäev ning Jüri Gümnaasiumis õppijate korraldatud inspiratsioonipäev. Tallinna Majanduskool oli mõlemal päeval esindatud messialal.  

Kõikide karjääripäevade messialal oli noortel Tallinna Majanduskooli messiboksis võimalik uurida õppimisvõimaluste kohta majanduskoolis, keerutada meelelahutuslikku virtuaalset loosiratast, et ennustada endale tuleviku eriala majanduskoolist ja osaleda majanduskooli meenete võitmiseks loosis.

Turunduse õppetooli juht käis külas Äripäeva raadios

Tallinna Majanduskooli turunduse õppetooli juht Triin Rum käis Äripäeva Raadios rääkimas tööandjate ootusest turundajatele. Turunduse erialad on läbi aegade olnud ühed populaarsemad erialad majanduskoolis ning hea võimalus oli anda ka kooli poolne vaade antud teemale.

Turundus on kiirelt arenev ja nooruslik valdkond – vähemalt nii kipub tunduma. Eestis on turundusspetsialistide keskmine vanus 30 ja turundusjuhtidel 35 aastat.

Reklaamibüroodes domineerivad 25–34-aastased töötajad, samas kui digiturunduse ja uute tehnoloogiate pealetung on toonud valdkonda veelgi nooremaid tegijaid. Keskmine turunduseriala lõpetaja on vaid 22‑aastane.

Sageli kaasneb sellega stereotüüp, et vanemad turundajad ei suuda tehnoloogia ja trendidega sammu pidada. Saates „Eetris on turundusuudised“ kommenteerivad teemat Tallinna Majanduskooli turunduse õppetooli juht Triin Rum ja magistritöö „Vanusesurve eesti turundajatele ja nende karjääriotsused“ autor Victoria Kübard.

Konkurents turundusvaldkonnas on tihe ja nõudmised suured, töökuulutustes oodatakse turundajatelt väga laia oskuste komplekti – SEO, sisuloome, orgaaniline ja makstud sotsiaalmeedia, analüütika, e‑mailiturundus, kujundamine ja palju muud. Eriti suur väljakutse on see vanematele turundajatele, kelle puhul tööandjad vahel kahtlevad, kas nad suudavad pidada sammu trendidega sotsiaalmeedias või tunnevad huvi uute tehnoloogiate vastu nagu selgub Kübardi magistritööst.

Millist rolli kannavad 35+ turundajad ja milline saab olema tulevik, kui turg on noori turundusspetsialiste täis? Saadet juhib Keit Alev. Saadet saad kuulata siin.

Heategevuslik jõululaat

Perioodil 18.11.-18.12.2024 leidis majanduskoolis aset juba kolmandat aastat heategevuslik jõululaat ning kogutud tulu annetasime sel aastal Laste ja Noorte Kriisiprogrammile.

Laadal kaubeldi koolipere poolt annetatud esemetega, mis olid kas uued, polnud kunagi kasutust leidnud või mida omanikud ise enam ei vajanud, ent mis olid edasi kinkimiseks uueväärsed ning väärisid “uuele elule” aitamist. Nii leidsidki laadal uue omaniku erinevad raamatud, kunstiteosed, käsitööesemed jpm. 

Meil on hea meel, et heategevuslik jõululaat võeti taaskord koolipere poolt väga hästi vastu ning jätkus armas jõulutraditsioon.  Üheskoos kogusime annetuseks Laste ja Noorte Kriisiprogrammile 316,70 eurot. 

Suur aitäh kõigile osalejatele!