Mida tõi aasta 2023?
2023. aasta, mille moto oli “Uuel aastal uutmoodi”, algas majanduskoolis uue struktuuri jõustumisega, mis puudutas ka õppeosakonda, mida asus juhtima õppejuht Allan Kaljakin, kelle peamiseks ülesandeks sai õppetöö sisuliste ja põhiprotsesside arendustegevuste eestvedamine. Muudatuste ellu kutsumise eesmärk oli välja töötada ja arendada erinevaid tugimeetmeid õppijate, õpetajate ja töötajate toetamiseks, seejuures lähtuda tööturu muutunud vajadustest nagu selgitas Triin Laasi-Õige oma 2022. aastalõpu pöördumises: “Muutuvad ajad ja nii ühiskonna kui õppijate muutuvad ootused eeldavad ka meilt koolina muutumist ja seda nii õppesisu, õppekorralduse, õppemeetodite kui õppijate toetamise mõtestamisel.”
Õppija vaatest selgema tööjaotuse ja kommunikatsiooni nimel on nüüd igal õppetoolil oma kindel õppetöökoordinaator. Uuendusena osalevad alates sügissemestrist õppetöökoordinaatorid koos õppetooli juhiga õppeaasta alguse infotundides.
Õppetoolipõhiste õppetöökoordinaatorite ametikohtade loomise eesmärgiks oli luua nii õppija kui õpetaja jaoks majanduskoolis kindel kontaktisik, kelle poole oma küsimuse või murega pöörduda. Samuti võimaldab see õppetöökoordinaatoritele õppijaist lähtuvalt paremini oma tööd korraldada ning nii muutub lihtsamaks ja selgemaks kogu tööprotsess.
2023. aasta algul nägime vajadust tunniplaani koordineerimisprotsessi muutmiseks, mis võimaldaks ülevaatliku andmebaasi loomise, eesmärgiga siduda omavahel õppetegevuse koordineerimise, personalijuhtimise ja finantstegevusega seotud planeerimisega seotud ülesanded. Selle tulemusena valmis andmebaas, mille kaasabil on tekkinud võimalus parema ülevaate saamiseks õppeosakonna töö planeerimisel.
Uuenenud on ka tunniplaanide koostamine, õppekorralduse spetsialistid koostavad tunniplaane õppetoolide põhiselt, ent seoses erinevate õppekavade ja õpetajate arvu (detsembri seisuga 195) kasvamisega, vajab õppesessioonide graafiku ja tunniplaani koostamise põhimõtted ja protsess eelseisval 2024. aastal ülevaatamist.
Nii õppetöökoordinaatorid, õppekorralduse spetsialistid aga ka haridustehnoloogid on saanud tiimijuhi, mis on aidanud parandada infoliikumist ja kokku kutsuda teemapõhiseid arutelusid ning töögruppe.
Möödunud kevadsemestri märksõna on õppekavaarendus. Kokku töötati välja kuus uut täienduskoolituse õppekava: ekspordispetsialist, kategooriaspetsialist, jätkusuutlikkuse spetsialist, kommunikatsioonispetsialist, kinnisvaramaakler ning virtuaalassistent. Märkimist väärib, et virtuaalassistendi täienduskoolituse õppetöö toimub 100% virtuaalõppena.
Tulenevalt struktuurilistest muudatustest hakkas ärinduse õppetooli juht Indrek Jänes korraldama personalispetsialisti õppekava arendustegevust koostöös vastava õppekava arendajate ja juhtõpetajatega. Sama valdkonna raames sai alustatud uue tasulise täiendkoolituse õppekava arendamisega ning sai loodud projektiettepanek alustada Erasmus+ raames rahvusvahelist koostööd personalispetsialisti õppekava loomiseks.
Inspireerituna Tartu Kunstikooli ja Tartu Rakendusliku Kolledži VOCO parimatest praktikast, sai koostöös Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu liikmete Kati Lõbu, Ester Saaremetsa ja Maria Tammesalutga välja töötatud rühmacoaching’u meetodi sissetoomine õppetöösse, et kõikide tasemeõppe sissejuhatava ja läbi esimese õppeaasta kestva aine “Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas” raames toetada alustavaid õppijaid nende õpiteel ning õpetada väikestes tiimides õppimise praktikaid. Coaching’u rakendamist käisid maikuus uurimas kogukonnajuht Karita Leppsoo ja õppejuht Allan Kaljakin Belgias Syntra Midden-Vlaanderen kutsekoolis, kus on loodud nii õppijaid kui ka õpetajaid toetavate coach’ide ametikohad.
Uuel õppeaastal asus majanduskooli õppima 1174 uut õppijat, neist 1138 tasuta ja 36 tasulisele õppekohale ning 1081 esmase ja 93 täiendava vastuvõtuga.
14 tasemeõppe erialal on koos paralleelgruppidega 37 õpperühmaja ja lisaks 10 täienduskoolituse õpperühma. Kokku on 47 õpperühma, millest 10 täienduskoolituse kursust.
Täiendava vastuvõtuga võeti kõige rohkem õppijaid sekretäri (11), nooremprojektijuhi (10), ostu- ja hankespetsialisti (9) erialale ning müügijuhi (15) ja õigusalasele ettevõtjate (16) täienduskoolitusele.
Ülekooliline konkurss ühele õppekohale oli 2,06 kandidaati õppekohale. Viis populaarsemat eriala tasemeõppe erialal olid: personalispetsialist (3,85), sotsiaalmeedia spetsialist (2,87), turundusspetsialist (2,79), väikeettevõtja (2,69), raamatupidaja (2,64).
Täienduskoolituste populaarsemad erialad olid: virtuaalassistent (4,13), jätkusuutlikkuse spetsialist (2,51), kinnisvaramaakler (2,27), kommunikatsioonispetsialist (2,03).
Selle õppeaasta üks prioriteete on e-õppe senisest ulatuslikum rakendamine õppetöös ning uuendusi viisime sellest lähtuvalt sisse juba sissastumisperioodil. Nimelt võimaldasime esmakordselt sisseastumisperioodil sisseastumisvestlustel ja õppetöö korraldust tutvustavates infotundides osaleda veebi vahendusel.
Vestlustele registreerus koolis kohapeal 1308 (61,47 %) ja veebis 820 õppijakandidaati (38,53 %). Vestlustele tuli reaalselt kohale koolis kohapeal 1045 (79,89 %) ja veebis 595 õppijakandidaati (72,56 %).
Kõige enam tulid vestlustele ostu- ja hankespetsialistid (96,43%), andmekaitsespetsialistid (94,27%), meeskonnajuhid (89,47), väikeettevõtjad (85,37%), maksuspetsialistid (81,25%)
Kõige vähem avalduse esitanutest tuli kohale õigusassistendi (68,06%) ja sotsiaalmeediaspetsialisti (68,63 %) erialal.
Seoses uute erialade avamisega liitus sügissemestrist majanduskooli õpetajaskonnaga ligikaudu 45 uut õpetajat. Alustavate õpetajate toetamiseks töötati välja mentorsüsteem. Mentor on majanduskooli kogenum õpetaja ja oma valdkonna ekspert, kes aitab uuel õpetajal sisse elada õpetajarolli ja kooliellu.
Kõik tasemeõppe I kursuste õpperühmad said endale rühmajuhendaja, kes on erialaõpetaja ja oma valdkonna kogenenud ekspert:
- Kvaliteedispetsialist, õpperühm KV239, rühmajuhendaja Alar Sistok
- Nooremprojektijuht, õpperühmad PJ2391, PJ2391 rühmajuhendaja Lily Loidap
- Personalispetsialist, õpperühm PT238, rühmajuhendaja Egle Saska
- Väikeettevõtja, õpperühm VE239, rühmajuhendaja Rain Veetõusme
- Meeskonna juht, õpperühm MJ239, rühmajuhendaja Siim Sarapuu
- Ostu- ja hankespetsialist, õpperühm OH239, rühmajuhendaja Kerttily Golubeva
- Ärikorralduse spetsialist, õpperühm AK2391, rühmajuhendaja Indrek Jänes; õpperühm AK2392, rühmajuhendaja Terje Alliksoo
- Sotsiaalmeedia spetsialist, õpperühm MS2391, rühmajuhendaja Jaanika Järvlepp, õpperühm MS2392, rühmajuhendaja Jane Helandi
- Turundusspetsialist TU2391, rühmajuhendaja Veiko Ristissaar; TU2392; rühmajuhendaja Maria Juurmaa
- Sekretär, õpperühm SR239, rühmajuhendaja Janne Kerdo
- Õigusassistent, õpperühm OT239, rühmajuhendaja Hille Raud
- Maksuspetsialist, õpperühm MA239, rühmajuhendaja Anne-Ly Kandelin
- Andmekaitsespetsialist, õpperühm AS239, rühmajuhendaja Hille Raud
Raamatupidamise erialadel on rühmajuhendamise süsteem välja töötatud juba varasemalt ja toimib mõnevõrra teistsuguselt (rühmajuhendajad on ka teisel kursusel) ning reeglina on rühmajuhendaja üks põhiõpetajatest:
- õpperühmad RP2391, RP2292, rühmajuhendaja Janek Keskküla
- õpperühm RP2392, rühmajuhendaja Viktor Arhipov
- õpperühmad RP2393, RP2293, rühmajuhendaja Rita Murd
- õpperühm RP2394, rühmajuhendaja Margit Pado
- õpperühm RP2291, rühmajuhendaja Ene Altpere
Rühmajuhendaja on õpperühma mentor, kes kasutab coaching‘u tehnikaid, et õppijaid toetada õpitava erialaga seotud küsimustes ning julgustada ise leidma erinevaid vaatenurki ja lähenemisi tekkinud küsimuste lahendamisel. Rühmajuhendajatel on võimalus korra kuus omavahel kohtuda ja kovisiooni metoodikal arutada rühmajuhendaja rolliga seotud küsimusi ja väljakutseid. Pilootprojekt annab võimaluse vastused ja lahendused välja töötada ühiselt.
Sarnaselt rühmajuhendajatele oleme julgustanud I kursuste õpperühmi endi seast valima õppijate esindajana rühmavanemat, kes kogub kokku õpperühma küsimused, mured jms ja esitab need vastavale õppeosakonna töötajale ning on samas kooli esindajatele esimene kontaktisik, kelle poole pöörduda.
2024. a jaanuaris toimub esimene rühmavanemate ümarlaud eesmärgiga kaasata õppijaid senisest enam nende jaoks olulistel teemadel arvamust avaldama ja ettepanekuid esitama.
Õpetajate toetamiseks korraldasime õppeaasta alguses 29.-30.08.2023 ja 04.-05-09.2023 kaks coaching’u mõtteviisi ja tehnikaid tutvustavat kahepäevast koolitust. Lisaks oleme ellu kutsunud õpetajate võrgustumise ja koostöö õhtud, mis toimuvad paljuski veebi teel, et suurendada osavõtjate arvu.
Fookuses on olnud coaching’u mõtteviis ja tehnikad. Näiteks tutvustas 25.09.2023 Pille Isat Moreno Keskusest sotsiomeetriat ja tegevuslike meetodide kasutamist õppetöös. Uuel aastal, 22.01.2024 tulevad Räpina Aianduskooli kolleegid tutvustama kovisiooni kui kolleegidevahelise coaching’u võimalusi. 16.11.2023 jagasid majanduskooli õpetajad Jane Helandi ja Janne Kerdo kogemusi ja parimaid praktikaid e-õppe läbiviimisest. 04.12.2023 tutvustas Teet Torim koolitusfirmast Suurem Pilt Consulting AI võimalusi õppetöös ning 15.01.2024 arutame õpetajatega e-õppe läbiviimise korda.
Õppetoolijuhina oli Indrek Jänes kaasatud rahvusvahelisse Erasmus+ projekti “Creative learning for life” (CL4L), mille tulemuseks on luua eluliste oskuste õpetamise võimalused, mille eesmärk on toetada õpilasi kutsehariduses eluks vajalike oskuste väljaselgitamisel ja omandamisel loovama õppimisviisi kaudu. Kasutatakse ebatraditsioonilisi õppemeetodeid.
Tulenevalt uute täiendkoolitusõppekavade (kategooriaspetsialist ja ekspordispetsialist) loomisega kujunes väljakutseks nende mehitamine õpetajatega.
Sügissemestril digitaliseerisime Varasema Õppimise ja Töötamise Arvestamise (VÕTA) protsessi viies avalduste vastuvõtmise ja menetlemise õppeinfosüsteemi Tahvel.
Väljalangevus 01.12.2023 seisuga on 5,14%, 2022/2023 oli samal ajaperioodil see näitaja 6,87%.
Algaval 2024. aastal jätkame erinevate õppijaid, aga ka õpetajaid toetavate meetmete rakendamisega, sh e-õppe võimaluste kasutamisega, et võimaldada õppetöös (sh koolis kohapeal toimuvast kontaktõppest) osalemist näiteks haigestumise korral, kui kooli kohale tulemine ei ole võimalik. Eesmärk on tõsta alagatud meetmete kvaliteeti ja süsteemsust ning loomulikult jätkata koostööd teiste haridusasutustega nii Eestis kui välismaal.
Raamatukogu kui õppeprotsessi tugistruktuuri tegevuses oli oluline raamatute komplekteerimissüsteemi muutmine. Raamatukogule kinnitati oma eelarve, mille piires on kalendriaasta vältel võimalik osta raamatuid ja perioodikat. Uute raamatute soetamine käib koostöös õppetooli juhtidega.
Õppeaasta alguses taastati raamatukogu infotunnid, silmast-silma kohtumised õpilastega raamatukogus. Selleks, et infotunnid oleksid veelgi tulemuslikumad, on kavas teha järgmise õppeperioodi alguses mitmeid muudatusi.