Tallinna Majanduskooli direktor Triin Laasi-Õige osales 30.05-1.06 Hollandi haridusministri kutsel Hollandi kutse- ja kõrghariduse ning teaduse strateegiliste arengusuundade uuendamiseks ellukutsutud rahvusvahelise ekspertgrupi töös kutsehariduse eksperdina. 

Hollandi haridussüsteemi ja teaduse “tuleviku kindluse” (future proof)  analüüsimiseks kokku kutsutud ekspertide ring hõlmas oma ala asjatundjaid nii Hollandist kui ka välisriikidest, sh Norrast, Austriast, Iirimaalt, Inglismaalt kui Eestist. Valdav osa eksperte esindas kõrgharidust ja teadust kas ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rektoritena või professoritena, aga kutsutute seas oli ka kutsehariduse praktikuid koolijuhtide näol ning kutsehariduse uurimisega tegelevaid akadeemikuid.

Hollandi jaoks oluliste teemapüstituste avamiseks  kasutati “kalaluu (süsteemi) kurgus” metafoori, mis tõi välja järgmised probleemkohad:

1. Haridustasemete vahelised piirid ja piirangud, mis takistavad tasemete ülest ja vahelist mobiilsust
2. Õppimise ja õpetamise paindlikkus
3. Elukestva õppe korraldus (life long/wide learning)
4. Õppimise ja õpetamise innovatsiooni stimuleerimine
5. Hariduse ligipääsetavuse tagamine ja sotsiaalne võrdsus
6. Transdistsiplinaarse uurimistegevuse toetamine
7. Teaduse  usaldusväärsuse tagamine
8. Haridussüsteemi valitsemine ja järelvalve

Arvestades seda, et ekspertgrupp koosnes valdavalt ülikoolide ja teadusasutuste esindajatest, tõstatati just kõrghariduse ja teadusega seotud teemasid enim. Siiski jäi igast arutlusest kõlama mõte, et Hollandi uue haridusstrateegia võtmeväljakutseks on  haridussüsteemi siseste piiride ja piirangute kaotamine, võimaldamaks õppijail senisest vabamalt liikuda haridustasemete ja -asutuste vahel ning kaasata teadus- ja arendustegevusse uurimisrühmades lisaks ülikoolidele ka rakenduskõrgkoolide ning kutsehariduse esindajaid. 

Haridussüsteemi siseste piiride kaotamisega paralleelselt arutasime vajadust integreerida süsteemi elukestva õppe dimensioon ning tuginedes Eesti näitele, kus nii kutse- kui kõrgharidus on avatud igas eas õppijaile, rõhutasin omalt poolt õpetamise ja õppimise paindlikkuse olulisust. Õppija muutunud profiil nii vanuse kui aina komplekssema taustssüsteemi võtmes ning soov aina enam kombineerida õpinguid tööl käimisega esitab paindlikkuse arendamisele selge tellimuse. Ka oskuste/oskustööjõu defitsiit ning globaalsetest trendidest (keerukamaks muutuv töö, automatiseerimine ja digitaliseerimine, jätkusuutlik areng, jpm) tingitud vajadus tööeluks olulisi oskusi re-defineerida on riike ühendavaks väljakutseks. 

Hollandi haridusminister Robbert Dijkgraaf tõi välja, et kui kõrghariduses on tänu Bologna protsessist tulenenud harmoniseerimisele riigiti pigem sarnane süsteem, siis kutsehariduses on pilt Euroopas väga kirju. Tema hinnangul peaks Euroopa Komisjoni vaates pööramagi nüüd pilgu selle poole, et kutseharidusüsteemide segadusest ja mudelite paljususest selekteerida välja parimad/tõhusaimad lähenemised, mis pakuvad globaalsetele muutustele töömaailmas reageerimiseks parimaid lahendusi. Minister Dijkgraaf pidas Eesti kutsehariduse tugevuseks elukestva õppe võimaldamist juba tööturul olevatele inimestele ning viskas õhku mõtte, et ehk ka Hollandis peaks ümber mõtestama selle, kuivõrd riik jagab kodanikuga vastutust elukestvas õppes osalemiseks vajalike tingimuste loomisel. Seni on Hollandi riik jätnud selle vastutuse täiskasvanud inimestele endile, aga nenditakse, et see pole läinud tegelikult tööle. Oskuste defitsiit on suur ja aina süveneb ning see sunnib riike seniseid seisukohti ümber hindama. 

Kokkuvõttes võib öelda, et hoolimata vähesest siseriiklikust tuntusest ja tunnustatusest, peetakse Eesti kutseharidust Euroopas tähelepanuväärseks, kuivõrd lisaks esmasele kutseõppele oleme me suutnud oskuste omandamise muuta kättesaadavaks ka täiskasvanud õppijatele. Ning arvestades Euroopa vananevat ja kahanevat rahvastikku on kõikide riikide vaates muutunud vägagi aktuaalseks see, kuidas täna juba tööturul olevaid inimesi hoida konkurentsivõimelistena läbi oskuste juurde- ja ümberõppe.

Mul oli suur au ja suurepärane võimalus nii kõrgetasemelises seltskonnas tutvustada meie kutseharidust kui edulugu ning aina enam sain kinnitust, et meie kutseharidus päriselt kätkeb mitmeid ekspordipotentsiaali omavaid lahendusi.