Projektijuhtimisvaldkonna õppejõud ja EPMA (Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsioon) projektijuhi kutsekomisjoni liige Lily Loidap tutvustab lähemalt nooremprojektijuhi eriala.

Miks ja mida nooremprojektijuhi erialal õpitakse?

Eesti projektijuhtimise maastikul on enamik töötavaid projektijuhte nn iseõppijad. Jah, tõesti, nii mitmedki on ette võtnud sertifitseerimise tee ning omandanud kutsetunnistuse, et tõestada oma pädevust. Tulles õppima Tallinna Majanduskooli, laome projektijuhtimisele laiapõhise baasi ning selle tõendamiseks saab lõpetaja taskusse koos lõputunnistusega ka kutsetunnistuse.

Just laiapõhjalisus on õppe võtmesõna. Õpitavad erialased kompetentsid jagunevad kolmeks:
1. Keskkond, kus projekti teostatakse
2. Projektiprotsesside juhtimine
3. Töö inimestega

Põhipädevustele lisaks õpitakse suhtlemist, kommunikatsiooni, ärijuhtimist, personalijuhtimist, arvutitarkvara, õigust, kvaliteedijuhtimist, keeli ning tööd dokumentidega.

Kes on need inimesed, keda ootate nooremprojektijuhi erialale õppima?

Oodatud on nii need, kes juba töötavad projektijuhi rollis, kui ka need, kes alustavad oma karjääri ehitamist ja kellele projektijuhi amet alles eesmärgiks. Õppima asuma ootame ka neid, kes tegelevad kodanikualgatuse korras projektidega. Mitmed on hiljem sellel teel hobi oma tööks muutnud. Peale projektijuhi ametikoha on veel mitmeid ameteid, kus teadmised projektide juhtimisest kasuks tulevad.

Projektijuht on nagu Hunt Kriimsilm, kellel 9 ametit, kuna tuleb täita väga erinevaid tööülesandeid. Ta peaks olema hea koordineerija ja organiseerija, iseseisvalt mõtlev, süstemaatiline, konkreetne ja järjekindel, kuid ka kohanemisvõimeline, loominguline, avatud suhtleja ning hea motiveerija.
Veel võiks juures olla näpu otsaga arveametniku ja bürokraadi omadusi ning kõigele lisaks on selle ameti hea esindaja visionäär ning vastutustundlik entusiast.

Millega peaks õppija arvestama, kui asub seda eriala õppima majanduskoolis?

Õppija peaks teadma, et majanduskool annab laiapõhise projektijuhtimise hariduse, kuid valdkonna teadmise peab õppija omandama teist teed pidi – kas siis töökogemuse või teise õppekava kaudu. Olgu projektide valdkond siis, ehitus, ITK, üritusturundus, kogukonna algatus, heategevus, meelelahutus vms. Veel võiks arvestada sellega, et igav selles ametis kunagi ei hakka aga pingelisus on projektijuhi ametiga kaasas käiv omapära – pigem reegel, kui erand.

Kui palju on majanduskoolis, antud erialal just praktilist õppimist?

Praktika osakaal on õppest 25%. Esimesel aastal 11 nädalat, teisel aastal 9 nädalat. Ka teooriatunde seotakse võimalikult palju praktiliste ülesannetega, loenguid ilma grupitöödeta praktiliselt ei olegi.

Millistel ametikohtadel nooremprojektijuhi eriala lõpetajad täna töötavad?

Paljud õppijad on projektijuhi ametikohale tööle saanud praktika käigus ja seda ka juba peale esimest kursust. Osad jäävad oma senisele ametikohale – selleks nad kooli on tulnudki. Peamiselt, olenemata ametikoha nimetusest, ollakse töökohal mis vajab „sehkendamist“, so töö kus on vaja korraldada, plaanida, kontrollida, organiseerida ja koordineerida.