Saame tuttavaks Tallinna Majanduskooli ostu- ja hankespetsialisti eriala värskete vilistlastega ning räägime lähemalt nende tööst ja õpingutest Tallinna Majanduskoolis. Küsimustele vastavad Keilika Uudikas, Kati Rebenko, Jaanika Loomus, Signe Rüntü ja Viktoria Pavliuk.

Keilika Uudikas töötab ettevõttes, mis tegeleb telekommunikatsiooniga ning tema rolliks on juhtida ostuosakonna meeskonda.

Kati Rebenko töötas enne õppimaasumist mööblitootmise sektoris tegutseva ettevõtte projektijuhina. Vajadus oma igapäevatööd ja ostuprotsesse tõhustada tõi ta õppima Tallinna Majanduskooli ostu- ja hankespetsialisti erialale ning peale lõpetamist sai temast samas ettevõttes ostujuht. Hetkel ostab Kati sisse toormaterjali kahe tootmisüksuse tarbeks, mis toodavad peamiselt lamineeritud detaile. Ostujuhina on tema peamiseks eesmärgiks järgida ostustrateegiat ning pidevalt parendada tööprotsesse nii, et töö oleks efektiivsem ja kaup oleks kohal õigel ajal, õiges koguses ja õige hinnaga.

Jaanika Loomus väärtustab tugevalt enesearengut ja haritust. Oma esimese rakendusliku kõrghariduse ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal omandas ta Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, millele järgnesid õpingud Tallinna Tehnikaülikoolis veetehnika erialal. 2018. aasta kevadest töötab Jaanika Corle´s, kus alustas sidevõrkude ehitamise projektijuhina, kuid nüüdseks vastutab müügi eest, et tagada projektijuhtidele pidev töövoog. Ametinimetuselt on Jaanika müügiinsener ning lühidalt on tema peamine eesmärk täita ettevõtte omaniku poolt seatud kasumi- ja käibe-eesmärgid.

Signe Rüntü lõpetas 2020. aastal väikese lapse kõrvalt õpingud Tallinna Majanduskoolis kvaliteedispetsialisti erialal. Alustades erialaseid tööotsinguid 2021. aasta alguses, sai ta pakkumise hoopiski ostuassistendi ametikohale. Selleks, et oma tööd paremini teha, alustas Signe 2021. aastal õpinguid majanduskoolis hanke- ja ostuspetsialisti erialal ning alates augustist 2022 on tema ametinimetuseks ostuspetsialist.

Vikroria Pavliuk on oma esimese omandatud hariduse järgi toitlustusjuht, samuti  kutsepedagoog. Kogu oma elu on ta olnud tööalaselt seotud toitlustusega. Ostujuhina on ta töötanud 2 aastat ning vastutab ettevõtte ostude strateegilise ja taktikalise planeerimise eest, valides ja hinnates tarnijaid, teostab läbirääkimisi, haldab varusid ning viib läbi hankeid. Samuti korraldab ostuosakonna tööd.

Kuidas jõudsid otsuseni ning mis motiveeris alustama õpinguid Tallinna Majanduskoolis ostu- ja hankespetsialisti erialal?  

Keilika Uudikas:

Tundsin, et soovin ennast arendada, õppida juurde midagi põnevat. Ostu-ja hanketeemad on mind alati paelunud ning kui avastasin, et Tallinna Majanduskool pakub hanke- ja  ostuspetsialisti eriala jätkuõppena sessioonõppes, panin end kohe kirja. Minu jaoks oli oluline, et saan samal ajal tööl edasi käia. Eriti tore oli see, et sain oma eelnevalt omandatud haridust kasutada baasina sisseastumiseks.

Kati Rebenko:

Minu areng praegusel töökohal on olnud mõnusalt sujuv. Alustasin assistendina ning paari aasta möödudes alustasin tööd projektijuhina. Pidevalt teadmisi ammutades ning kogemusi korjates jõudsin arusaamisele, et praeguses ettevõttes vajab ostu- ja logistikapool suurt ümberkorraldamist ning uute protsesside loomist ja juurutamist. Hakkasin otsima võimalusi, kuidas omandada akadeemilisi teadmisi, mis aitaksid mul praktikas kavandatavat ellu viia. Ma ei soovinud end mitmeks aastaks kooliga koormata ning et mul oli olemas ka juba väikene kogemustepagas, siis tunduski aastane jätkuõpe Tallinna Majanduskoolis suurepärane lahendus.

Viktoria Pavliuk:

Võtsin vastu uue tööalase väljakutse ning alustasin tööd ostujuhina, kuid ei omanud selleks erialast ettevalmistust ning samuti puudusid kogemused. Kui olin ostujuhina töötanud aasta, tekkis minus soov saada valdkonnast erialaseid teadmisi ning seni tehtud tööle kinnitust või siis tehtu ümber lükata. Uued teadmised ja oskused on andnud palju häid nippe kuidas oma tööd veel paremini ja efektiivsemalt teha.

Kuidas on omandatud haridus Tallinna Majanduskoolis toetanud Sinu karjääri? 

Keilika Uudikas:

Diplom Tallinna Majanduskoolis ostu-ja hankespetsialisti alal on olnud tõeliseks hüppelauaks minu uuele karjäärile. Enne õpinguid Tallinna Majanduskoolis ei olnud ma teinud erialast ostutööd (oman kaubandusökonomisti ning müügikorraldaja diplomit ning tol hetkel töötasin moekaubanduses juhina). Diplomi omandamiseks oli vajalik sooritada praktika, mille otsinguil pääsesin vestlusele oma praegusesse töökohta ning kõik muu on juba ajalugu. Täna olen vägagi tänulik oma õppejõududele, kes lõid ideaalse baasi uueks rolliks ning muidugi oma tööandjale, kes iga-aastaselt annab praktikavõimalusi eriala praktikantidele.

Kati Rebenko:

Praktika läbimise järgselt koostatud praktikaaruanne oma järelduste ja soovitustega on aga väga heaks töövahendiks siiani, ehk aasta peale lõpetamist.

Jaanika Loomus:

Majanduskoolis omandatud ostu-ja hankespetsialisti eriala toetab hästi mu igapäeva tööd.  Corle´s ei ole meil klassikalises mõttes ostu-ja hankespetsalisti ametikohta, seega ongi müügiinsenerina minu igapäevatöö suur väljakutse see, et oleksin teadlikum ja efektiivsem hankija Corle koostööpartneritele ja alltöövõtjatele ning samas oleksin ka targem ja nõudlikum Corle klientide kui hankijate suhtes. Lisaks usun, et saadud kutsetunnistus on tööturul mõjukas argument.

Milliseid majanduskooli õpingute käigus omandatud teadmisi või pädevusi on Sinu senises karjääris kõige enam vaja läinud?  

Kati Rebenko:

Õppe käigus omandatud teadmistest väga suurt osa kasutangi pidevalt oma igapäevatöös, mistõttu olen palju enesekindlam kui enne Tallinna Majanduskoolis õppimist. Minu tööd lihtsustab asjaolu, et mul on kogu hankeprotsessist hästi hea ülevaade, näen laiemat pilti, oskan analüüsida, prognoosida ning parendusettepanekuid teha ja neid ka ellu viia.

Jaanika Loomus:

Ei oska midagi väga konkreetset nimetada, kuid tervikuna arendas mind aastane õpe majanduskoolis palju ning on loonud lisaväärtust mu karjäärile. Õppimine ja enesearendamine on minu jaoks suure väärtusega ning usun, et iga majanduskoolis veedetud aasta tuli kasuks. Olen märganud, et õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine jõuab kuidagi ringiga. Et kui esmalt kohe ei oskagi arvata, et seda uut infot vaja läheb, siis tuleb hiljem ikkagi olukord, kus tõden, et väga hea, et seda õpitud sai. Kuid ostu-ja hankespetsialisti eriala spetsiifilisena tooksin välja teadmised, et mis on ostmine, hankimine ja tarneahel ning mis on sealjuures starteegilised ja taktikalised tegevused. Lisaks, et mis on olulised lülid hanketsüklis ning hanketsükkel kui protsess algab ikkagi vajaduse tuvastamisest.

Signe Rüntü:

Oma töös on läinud vaja just läbirääkimisoskust ning hankeprotsessi osa. Lisaks on kindlasti kogu ostuprotses. Kuna meie kursusel oli oluline rõhk ainel finantsarvestuse alused, siis ka selles osas on mul kindlasti kõik õpitu kasuks tulnud.

Miks soovitad tulla õppima ostu- ja hankespetsialistiks Tallinna Majanduskooli?  

Viktoria Pavliuk:

Vaid aastaga omandad kontsentreeritult erialaga seotud oskused ja teadmised. Saad palju uusi tuttavaid. Õppesessioonid on mõistlikut planeeritud ning võimaldavad õppimist töö- ja pereelu kõrvalt.

Jaanika Loomus:

Peamine argument majanduskooli kasuks on kindlasti praktilise ja elulise õppe väärtus. Kursuserühm on piisavalt väike, aga samas koosneb tugevatest praktiseerivatest spetsialistidest, mistõttu saab uusi teadmisi mitmest valdkonnast. Suure väärtuse loovad erialale õpetajad ja koolitajad, kes tegutsevad oma igapäevases töös ostu- ja  hankevaldkonnas ning leiavad aega, et edendada eriala ka seda õpetades. Ostu-ja  hankespetsialisti eriala teadmised võivad küll tunduda ühetaolised, kuid minu kogemuse põhjal saab öelda, et olles ise leidlik, siis on võimalik neid teadmisi rakendada  igapäevaellu. Kasvõi näiteks, et kui tunned vajadust kohvi järele – mis tegevused sobiva kohvi välja valimisel on siis hankealased tegevused ja mis ostualased? Minu jaoks oli oluline ka see, et õpe kestis üks aasta ning koolis tuli käia kord kuus. See oli täpselt parasjagu koormav ning oli kenasti võimalik koolis ja tööl käimine ühildada.

Keilika Uudikas:

Sessioonõpe annab paindlikkuse õppida juurde ka inimestel, kes ei saa erinevatel põhjustel päevases õppes õppida. Ostu- ja hankespetsialisti õppekava on laiahaardeline, ajakohane.  Palju on grupitöid, kaasuse lahendamisi jms. Oma osa on ka teoreetilistel teadmistel, mis on antud erialal hädavajalikud. Kooli tulles kohtad uusi ja põnevaid inimesi, suurendad enda  tutvusvõrgustikku ja võib-olla leiad isegi uue väljakutsuva erialase töö. Siinkohal saadan tervitused oma klassikaaslastele Kaisa, Egne & Kairi!

Kati Rebenko:

Kui teil on väikene kogemus ostu-hanke alal juba olemas (või hoopis suur soov kogemusi omandada) ning on soov end edasi arendada, kuid te ei taha mitmeks aastaks õppima minna,  siis on Tallinna Majanduskooli jätkuõpe täiesti ideaalne variant. Lisaks väärtuslikele teadmistele ja praktilisele kogemusele saab kursusekaaslaste ja õppejõudude näol endale palju kasulikke kontakte, kellega on hea erialaseid mõtteid jagada ka peale kooli lõpetamist.

Milliste põhikompetentside arendamisele õppe käigus kõige rohkem rõhku pannakse?  

Jaanika Loomus:

Oluline rõhk on sellel, et millest koosneb hanketsükkel ning aastase õppe jooksul töötatakse nii teoorias kui praktikas hanketsükli 13 etappi läbi. Täiendavalt on suur väärtus Exceli kasutamisel, sest õpitud teooriaid (näiteks ABC-analüüsi) saab reaalselt teha läbi ka praktilises  tunnis. Rõhku pannakse kindlasti koostöö-, suhtlemis- ja kuulamisoskuse ning esinemisoskuse arendamisele, sest igas aines on vaja teha rühmatöid. Kogu õppe juures läbivaks on see, et oluline ei ole asjade ega terminite pähe õppimine, vaid põhimõtetest aru saamine.

Kati Rebenko:

Õppekava töötab läbi kogu hanketsükli. Õpilased õpivad iseseisvalt kaardistama, prognoosima ja analüüsima ostu- ja hankeprotsessidega seonduvat.

Keilika Uudikas:

Seoste loomine, suurema pildi mõistmine, riskide analüüsimine, mida toetab teoreetiline õpe.

Millega peaks ostu- ja hankespetsialisti erialast huvitatu arvestama enne õppima asumist majanduskooli? 

Keilika Uudikas:

Kindlasti peaks arvestama, et koolipäevad on sisutihedad ja täis aktiivset mõtlemist ja osalemist. Sessioonõppe puhul peaks arvestama ka fakti, et kodutöid on parajalt ning mitmed neist grupitööd.

Signe Rüntu:

Peaks arvestama, et kuna see on aastane õpe, siis on õpe tegelikkuses suhteliselt tihe ja intensiivne. Õppimist on palju, koduseid ülesandeid tuleb sellevõrra rohkem teha, aga positiivne on see, et väga palju on rühmatöid, mis võimaldab jaotada tööülesandeid.

Jaanika Loomus:

Minu kogemusest lähtuvalt tasub arvestada sellega, et ostu-ja hankespetsialisti eriala ei käsitle spetsiifiliselt avaliku sektori “reeglistikku”. Avalikus sektoris on peamine töövahend hangete korraldamisel Riigihangete register koos Riigihangete seadusega ning tulles Tallinna  Majanduskooli õppima, siis tasuks arvestada, et see õpe on siiski pigem erasektorile kohasem. Lisaks tasub arvestada sellega, et tundides tuleb pidevalt kursusekaalsastega suhelda ning ei toimu klassikalist tundi, kus õpetaja terve päeva tahvli ees räägib ning õpilasel tuleks olla  vaikivas kuulavas rollis. Tallinna Majanduskooli õpe on kindlasti dialoog/vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.

Kui palju on Tallinna Majanduskoolis, antud erialal just praktilist õppimist?  

Kati Rebenko:

Ei ütleks, et õppimist oleks üleliia palju, parajalt on iseseisvad töid ja mitmed neist on jagatud grupitöödeks. Grupitöödel on oma võlu, sest lisaks kodutöö tegemisele saab grupitööde käigus lobisedes jagada erinevate sektorite töökogemusi ja teadmisi, mida ka enda töös rakendada saab.

Keilika Uudikas:

Seda on raske öelda, hinnanguliselt umbes 40% kogu õppetööst. Siin pean silmas just materjali läbitöötamist, kohustuslikku lugemist ja valmistumist testideks.

Signe Rüntü:

Praktilist õppimist on tegelikkuses palju, kuna õpetajateks on inimesed, kes igapäevaselt seda kõike praktiseerivad ja tuuakse reaalseid näiteid oma tööst. Ja kuna õppima on tulnud ka juba antud alal tegutsevad spetsialistid, siis ka neil on sellevõrra kergem küsida ja arutleda oma igapäeva töö põhjal.

Viktoria Pavliuk:

Kohustusliku praktika läbisin oma ettevõttes ja oma töökohas ja sai kohe sellise win-win olukorra, kus kõik õpitu sani kohe tööl praktiliselt ära kontrollida.

Millised on ostu- ja hankespetsialistiks eriala lõpetajatel väljavaated tööturul? 

Kati Rebenko:

Tallinna Majanduskooli jätkuõppe diplom on väga asine lisa elulookirjelduses. Tööandjad teavad, et selle eriala vilistlase näol on tegemist spetsialistiga, keda on koolitanud oma ala tipud. Ostu- ja hankespetsialist on läbinud ka praktika töökeskkonnas, mistõttu on ta saanud oma akadeemilisi teadmisi reaalselt praktiseerida ning ei tugine vaid õpikust loetud teooriatele.

Keilika Uudikas:

Kuna antud eriala hõlmab nii ostu- kui ka hankespetsialisti vaadet, on spetsialisti väljavaated turul laiad ja nõudlus kindlasti olemas. Turul on erineva skoobiga ettevõtteid nii avalikus kui ka erasektoris, kes otsivad ja hindavad spetsialiste, kes on juba tuttavad ostu- ning hankeprotsessidega ning oskavad leida lahendusi hetkel maailmas aktuaalsetele tarneahela probleemidele.

Viktoria Pavliuk:

Uuringud näitavad, et aina rohkem otsitakse pädevaid hanke- ja ostuspetsialiste ning nende  roll ettevõtetes on kasvamas. Väga oluline, et sul oleks erialane ettevalmistus. Viimase kahe aasta jooksul on valdkond väga palju muutunud.

Jaanika Loomus:

Kuivõrd 2022. aastal lõpetanud lend oli alles esimene, kel oli võimalus sooritada õppeaasta lõpus kutseeksam ning omanda tase 5 kutsetunnistus, siis usun, et ka ilma kutsetunnistuseta on ostu- ja hankespetsialisti eriala lõpetajatel suur väärtus. Selle eriala teadmised on ühest  küljest piisavalt spetsiilised ning jah on võimalik, et pikema aja jooksul igapäevatöös puutub ka muu eriala spetsialist selle tööga kokku, kuid majanduskooli ühe-aastane õpe annab justkui  kiirtee variandi ostu-ja hankespetsialisti eriala spetsiifiliste teadmiste omandamiseks. Usun, et järjest enam vajavad ettevõtted seda, et igasugune ostu- ja hanketegevus ettevõttes oleks läbi mõeldud ning raha oleks efektiivselt kasutatud. Ostu-ja hankespetsialist ettevõttes aitab luua ostu- ja hankeprotsesse ning koostada korrektseid hangete korraldamisega seotud dokumente, mis on minu hinnangul olulised juhtimissüsteemi osad.

Kas oskad välja tuua, millised on ostu- ja hankespetsialistide võtmeteemad järgneva viie aasta jooksul?  

Viktoria Pavliuk:

Olulisteks märksõnadeks on kaubadefitsiit ning tarneahela muutumine pikemaks ja keerulisemaks. Varasemaga võrreldes on tekkinud uus mõiste: “investeeringud varudesse”. Ostu- ja hankevaldkonna spetsialistide jaoks on väljakutseks, kuidas seda teha võimalikult optimaalselt. Samuti on muutumas müügiosakonna ja ostuosakonna vaheline koostöö sisu,  kus müügiosakonnal on otsuste tegemiseks vaja tihedamat suhtlust ostuosakonnaga. Oluline on, et sul oleks hästi lai silmaring ning oleksid uudistega ja maailmas toimuvaga kursis ja oskad “ridade vahel lugeda” ning järeldusi teha. Kõik see võib mõjutada sinu tööd ja valdkonda, kus tegutsed.

Keilika Uudikas:

Think borderless – tänapäeva ostu-ja hankemaailm on käesirutuse kaugusel, ükskõik kus viibid. Targad tööriistad – efektiivsed, visuaalsed, multifunktsionaalsed, automatiseeritud. Kõik selleks, et spetsialist saaks oma aega kasutada fokusseeritult. Cost-savings – tea, kus on sinu kulud ja milliseid kulusid saad vältida või edasi lükata. Mõtle suures vaates. Paindlikkus kliendisuhetes – kommunikatsioon ja aktiivne, paindlik kliendisuhe on kõik. Samamoodi pea silmas pikka perspektiivi.

Kati Rebenko:

Võtmeteemad on minu hinnangul jätkusuutlikkus, tarneahela läbipaistvus, agiilsus, riskianalüüs, andmeanalüüs, protsesside parendamine (automatiseerimine).