Tallinna Majanduskooli raamatukogus on Eesti Raamatu Aasta raames avatud raamatunäitus „500 aastat eestikeelset raamatut“. Näituselt leiab haruldasi raamatuid Tallinna Majanduskooli kogust ja koduraamatukogudest. Näituse vanimad raamatud on 1900. aastal välja antud Koka-raamat : 1331 söögi-walmistamise õpetusega ja 1907. aastal välja antud Uus Lauluraamat : Wäikene lisata wäljaanne.

2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30.01.2025 kuni emakeelepäevani, 14.03.2026 Eesti Raamatu Aasta, mille jooksul tähistatakse mitmesuguste näituste, sündmuste ja muude ettevõtmistega eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele suurt sünnipäeva kogu Eestis.

Eesti Raamatu Aasta patroon on Vabariigi President Alar Karis.

Eesti Raamatu aasta avatakse pidulikult 30.01.2025 kell 13.00 Tartu Ülikooli raamatukogus konverentsiga „Eesti raamat 500“. 

Konverentsil tutvustavad neljas teemaplokis eesti raamatu lugu nii kirjanikud, tõlkijad kui ka teadlased, kellede käsitletav teemadering ulatub piiblist ja nõiasõnadest tänapäevase teaduskirjanduseni välja. Jaanuarikuise konverentsiga tähistab ülikooli raamatukogu ühtlasi oma kunagise direktori, Eesti rahvusbibliograafia koostamise algataja Friedrich Puksoo päeva, jätkates nii oma aastatepikkust traditsiooni tutvustada avalikkusele raamatute ja raamatukogudega seotud teemasid. Eesti Raamatu Aasta kodulehel on leitav täpsem info.

Raamatuajaloolane Ilmar Vaaro on toonud esile kümme olulist sündmust eesti raamatu 500-aastases ajaloos:

• Raamatuajaloolane Ilmar Vaaro on toonud esile kümme olulist sündmust eesti raamatu 500-aastases ajaloos.
• 1525 Lübecki rae otsusega arestiti vaat raamatutega, mille seas oli ka eestikeelseid trükiseid 
• 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus, millest on säilinud 11 lehefragmenti  
• 1637 Heinrich Stahli koostatud esimene eesti keele grammatika
• 1685 Bengt Gottfried Forseliuse aabitsate avaldamise algus  
• 1720 eestikeelsete kalendrite väljaandmise algus  
• 1739 Anton Thor Helle eestvedamisel ilmunud põhjaeestikeelne Piibli Ramat  
• 1795–1825 Otto Wilhelm Masingu rahvavalgustuslikud trükised 
• 1857–1862 Fr. R. Kreutzwaldi Kalevipoja teaduslik ja rahvaväljaanne 
• 1932–1937 8-köiteline Eesti entsüklopeedia 
• 1990. aastad e-raamatute ilmumise algus

Vaata täpsemalt eesti raamatu ajaloo olulisi sündmuseid.

Esimest eestikeelset raamatut saatis aga kurb saatus.500 aastat tagasi kuulutas Lübecki raad „kahjulikuks“ trükivärske eestikeelse missaraamatu. 08.11.1525 kirjutas Lübecki toomdekaan Johannes Brandes oma päevaraamatusse, et „raad on pannud aresti alla vaadi, mis oli täis luterlikke raamatuid, samuti liivi-, läti- ja eestikeelseid missaraamatuid, et [neid] ei saaks viia laevale, et [nad] ei nakataks ristiusus veel harimata rahvast“. Kuna ilmselt Liivimaalt pärit kaupmees, kes kavatses raamatud Riiga toimetada, püüdis rae keeldu eirata, siis vahistati ta ja pisteti raekartsa. Rae tahtmine oli need „halvad“ raamatud Lübecki turuplatsil avalikult ära põletada.