Hea Tallinna Majanduskooli pere!

Kooliinimestel on privileeg tähistada kaks korda aastas uue aasta algust ning ka kahel korral aasta kokku võtta. Kaks algust, kaks lõppu, kaks korda rohkem ülevaid emotsioone ning kaks korda enam põhjust sisekaemuslikeks tagasivaadeteks.

2020. aasta „algused“ on olnud koolirahvale helged ja lootusrikkad – uus aasta tuli tavapäraselt saluutide, õnnesoovide ja uue aasta lubaduste saatel ning õppeaasta alguski liigitus pigem tavapäraseks oma „kõik-kõik on uus septembrikuus“ õpiõhina ning kaasõppurite kohtumisrõõmuga.

Seevastu 2020. aasta „lõpud“ on kantud pitserist, mille poolest jääb kogu see aasta ilmselgelt ajalukku… Juunikuine koolilõpp ilma aktusteta ning detsember ilma tavapäraste pidude ja koosviibimisteta.

Ilmselgelt ei ole neis traditsiooniliste tegemiste ja koosolemiste ärajäämises või asjade teistmoodi tegemises midagi katastroofilist, kuivõrd elu läheb edasi ja seda nii kooli kui üksikisiku tasandil, ent omamoodi ärevakstegev ja muretsema panev see erakorraline aeg siiski on.

Koolijuhtimise tasandil on peamiseks murekohaks see, kuidas tagada heitlike aegade kiuste õppeprotsessi jätkumine moel, et õppekvaliteet ei kannataks ning kõikide kooli jaoks oluliste huvipoolte ootused ja vajadused saaksid vääriliselt arvesse võetud. Koolina peame me alati vaatama tervikut ja pidama silmas enamuse huve, sest taandades kokku pea 1800-pealise koolipere huvid üksikisiku tasandile, jookseme ma varem või hiljem ummikusse.

Aga see ei vabasta meid koolina kohustusest mõista üksikisiku tasandi muresid ja rõõme.

Töökaotus, sissetuleku vähenemine, toimetulek koduõppega nii ise õppijana kui paralleelselt õpetajana oma lastele, ilmajäämine sünnipäevadest ja lõõgastushetkedest sõpradega – need on vaid mõned väljakutsed, millega meie õppijad ja töötajad sarnaselt kõikide teiste inimestega üle maailma on pidanud rinda pistma.

Need väljakutsed jäävad meelde ja õpetavad hindama elu „headel aegadel“. Need väljakutsed teevad meid tugevamaks ning ajendavad meid mõtlema selle üle, kuidas teadlikult oma riske maandada ning muutuda veel tugevemaks.

Väga paljude inimeste jaoks oli see koroona-aasta ajendiks õppima asumiseks, et tugevdada oma positsiooni tööjõuturul ning suuta tulevikus senisest edukamalt toime tulla nii globaalsete kriiside kui personaalsete väljakutsetega. Tallinna Majanduskool oli selle suure õppimaasumise laine vahetuks tunnistajaks, kuivõrd meie kooli kandideeris rekordiline arv huvilisi ning sissesaamise sõel oli erakordselt tihe.

Väga intensiivse töökohal õppimise protsessi tegid läbi ka meie õpetajad, kes pidid üleöö saama selgeks nii distantsõppe metoodilised alused kui haridustehnoloogilised võimalused, jätkamaks oma õppetööga ja jõudmaks õppijatega soovitud õpiväljunditeni. Kui seni on haridustehnoloogias peitunud eelkõige võimalused koolipõhise kontaktõppe rikastamiseks, siis järsult muutus haridustehnoloogia võtmeks, et õppetööd üldse jätkata.

Täna, aasta lõpul tagasi vaadates olnule, tunnen ma heameelt ja uhkust, et oleme ühiselt hakkama saanud koroona-ajastu väljakutsetega. Me ei ole teadmatuse stressist murdnud ega andnud kvaliteedi püüdlustes alla, me oleme säilitanud inimlikkuse ja mõistvuse, me oleme teinud vigu, aga neid tunnistanud ja neist õppinud, oleme rakendanud loovust ning olnud innovaatilised.

Aitäh, Tallinna Majanduskool kogu oma imelises koosluses, et annate põhjust 2020. aasta kokku võtta sooja ning helge tundega.

Meil on äge kool ja imelised inimesed ja koroona ei kahandanud seda äratundmist grammigi, pigem tugevdas!

Rahulikku, rõõmsat ja lõõgastavat pühadeaega meile kõigile.

Triin Laasi
Direktor