Kutseharidus on nii noorte kui ka täiskasvanud õppijate seas muutumas aina populaarsemaks ja seda ka põhjusega. Kui ülikooliharidus on pigem teoreetiline ja loengutes õppimisel põhinev, siis kutsehariduses tuleb õppijal ise käed külge panna.

Kutseharidus sobib oma praktilisusega just neile, kes pole veel päris kindlad, mida tulevikus teha soovivad.

Tallinna Majanduskooli vilistlane ja tänane õppejõud Mariliis Lill: „Täna tehtavad karjäärivalikud ei pea defineerima tuleviku mina, kuid kindlasti avaldavad need mõju edaspidises elus. Üks mu lapsepõlve lemmikmängudest oli „firma“, kus mängisin tähtsat kontoritöötajat, kes helistas telefoniga ja uuris reklaammaterjale. Selle jaoks kogusin isegi erinevaid reklaame. Teismelisena kuulusid minu lektüüri kõiksugu äri- ja turundusjuhtimise raamatud. Seega ei tulnud üllatusena minu soov pärast keskkooli just reklaami õppima minna. Noortele, kes alles mõtlevad, millist eriala õppida, soovitan meenutada lapsepõlves olnud mänge ning mõelda, mis nende juures meeldis ja miks. Sellest võib saada ootamatu vihje karjäärivaliku tegemisel.“

Kuna kutsekoolis tuleb kohe õppimisega pihta hakata, siis saab ka üsna varsti aimu, kas õpitav eriala võiks sobida või mitte. Näiteks hakkavad Tallinna Majanduskoolis tulevased sotsiaalmeediaspetsialistid kohe esimesel semestril tegelema fotograafia ja videotöötlusega, kujundavad sisu ja loovad strateegiaid. Raamatupidajad asuvad praktiliste harjutuste kallale ning ärikorraldajad lähevad tootmisprotsesse kohapeale vaatama.

Uksed avatud ettevõtlusmaailma

Kutsehariduses on võimalik saada spetsialistiks otse koolipingist, lisaks on võimalus alustada teed ettevõtjana. Mitmed Tallinna Majanduskooli vilistlased on loonud oma ettevõtte ning suudavad nüüd pakkuda tööd teistelegi. “Uskumatu, et kahe aasta julged äriplaanid, mis olid koolis paika pandud, said ellu viidud 100-eurose täpsusega,” selgitab ärikorralduse eriala vilistlane ja oma ettevõtte loonud Maria Kask. Erinevatest Haridusministeeriumi läbiviidud uuringutes on selgunud, et kutsehariduse lõpetanud täiskasvanud on tööturul konkurentsivõimelisemad ning tegelevad rohkem ettevõtlusega.

Paindlikkus ja praktilisus

Tallinna Majanduskoolis saab pea kõikidel erialadel õppida sessioonõppes, mis tähendab, et koolis tuleb käia vaid mõnel päeval kuus. See nõuab küll suurt iseseisvust, ent samas annab võimaluse kooli kõrvalt töötada või omaenda ettevõtet arendada. Samuti on kutsehariduse võtmeks praktika − veerandi kogu õppeprotsessist läbivad õpilased ettevõtetes, mille nad ise on välja valinud ja töötavad tõeliste professionaalide käe all. Paljud õppijad leiavad just praktikal omale tulevase töökoha, kus jätkavad töötamist pärast kooli lõpetamist. Seega on kutseharidus just neile, kes soovivad oma kätega midagi ära teha, unistavad ettevõtlusest ja soovivad olla oma aja peremehed. Tänaseks on kutseharidusest saanud kõrgkoolidele tubli konkurent. Samuti hinnatakse tööturul just kutsehariduse omandanuid, kuna neil on lisaks koolidiplomile varuks omajagu töökogemust ja iseseisvust.