01.-02.11.2023 toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) poolt korraldatud ühisseminar kutseõppeasutuste juhtidele ja õppejuhtidele, mille eesmärgiks oli kaasata õppeasutuste juhte kutsehariduse arendustegevuste kavandamisse ja elluviimisesse. Seminari fookuses oli kutsehariduse reform. Tallinna Majanduskoolist osalesid seminaril Karita Leppsoo ja Allan Kaljakin.

• Kutsehariduse reformi kava tutvustas HTM-i kutsehariduse reformi juht Triin Laasi-Õige.
• Kutsehariduse reformi kogemustest ja õppetundidest Soomes rääkis Sirje Hassinen Soome OMNIA hariduskeskusest.
• Tööturu üldprognoosi ja seda mõjutavaid trende tutvustas Tiia Randma Kutsekojast.
• Kavandatavaid muudatusi kutsesüsteemis tutvustas kutsesüsteemi reformi juht Külli All.
• Lühiülevaate kutsehariduse arendussuundadest Euroopa tasandil andis nõunik Rita Kask.
• Reformikava toetavaid tegevusi tutvustasid õppekava arenduse peaeksperdid.

Kahe päeva jooksul mudeldati koostöös koolijuhtide ja õppejuhtidega uut võimalikku kestlikku kutsehariduse süsteemi ning pakuti sisendit reformi edukaks elluviimiseks koolijuhtide vaatest. Kutsehariduse reformi kavandamine on pikk protsess. Planeeritavad tegevused on alles töös ning tehakse dialoogis olles ühises koostöös. Suur hulk kaasamisüritusi erinevatel tasanditel on veel eesootamas.

Uued kutsehariduse õppekavad ja piirangute regulatsioon hakkavad kehtima 2025-2026 õppeaastast.

Miks on kutsehariduse reform vajalik:

• Õppimiskohustuse pikendamine loob väga selge vajaduse luua täiendavaid õppekohti põhikooli lõpetajatele
• Arvestades seniseid edutuid katseid kutseharidust noortele populariseerida, on oluline süüvida põhjustesse, miks kutseharidus ei ole noortele atraktiivne valik
• Tänane kutsehariduse korraldus pärineb aastast 2013
• Aastal 2023 on vaja kutsehariduse mõtestamisele ja väärtuspakkumise sisustamisele läheneda uutelt alustelt, kujundamaks kutsekeskhariduse võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele!
• Reform on hädavajalik muutunud maailmaga, sh nii ühiskonna, majanduse kui õppijate ootustega paremaks suhestumiseks.

Reformi tegevussuunad:

1.     Kutsehariduse õppekavade arendus  

• Haridus- ja kutsetasemete ülesed kutsehariduse õppekavad
• Uued õppekava mudelid ja uued erialad
• Uutel alustel üldharidusliku õppesisu välja töötamine. Suurem rõhk üldõpingutel ja võtmepädevuste õppel kõigil õpiteedel
• Oskuste õppeks sildade loomine üld-, huvi- ja kõrgharidusse (kutsehariduse ökosüsteem)
• Koolijuhtide, õppejuhtide ja õpetajate koolitamine ning võimestamine

2.     Kutsehariduse ressursside eesmärgipärane kasutamine

• Tasuta tasemeõppes õppimise reguleerimine (tasu võtmise kehtestamine järgmistel alustel: samale ja/või madalamale õppetasemele õppima asumine 5 aasta jooksul lõpetamisest; kahe tasuta õppe katkestamise järel kolmandat korda sisseastumine 5 a jooksul viimasest katkestamisest; õppimine mitte eestikeelsel õppekaval; õppimine enam kui ühel tasuta õppekohal korraga)
• Koolituspakkumise kooskõlastamine tööturu vajadustega ja trendidega
• Kutseõppe rahastamise regulatsiooni uuendamine
• Kutseõppeasutuste võrgu korrastamine

3. Kutseharidusseaduse VTK* väljatöötamine paralleelselt keskharidusseaduse VTK-ga 2025-2027. 

* Väljatöötamiskavatsus (VTK) on arutelu- ja kaasamisdokument, mille kooskõlastamise raames küsitakse probleemi ja lahendusvariantidega seotud huvirühmadelt, spetsialistidelt ja ministeeriumidelt nende arvamust.