Tallinna Majanduskooli coach– ja mentorõpetajad Kati Lõbu, Ester Saaremets ja Terje Alliksoo ning õppejuht Allan Kaljakin osalesid Erasmus+ töövarjutusprogrammi raames 25.–29.05.2025 Bremenis, kus tutvuti, kuidas Saksamaa kutsekoolid seovad töökohapõhist õpet ja coaching’u põhimõtteid õppijakeskse koolikultuuri kujundamisel.

Töövarjutamise käigus külastati mitmeid kutseõppeasutusi Bremeni piirkonnas. Programmi eestvedajad Ulrike Lange ja Anja Reuter on Bremeni regiooni haridusinstituudist (Landesinstitut für Schule), mille üks eesmärkidest on tagada õpetajate kutseõppe ühtlane kvaliteet. Ulrike ja Anja tutvustasid Saksa haridussüsteemi, konkreetsemalt töökohapõhise õppe duaalsüsteemi, mille kohaselt tuleb õppijal kooli sisseastumiseks leida esmalt ettevõte, milles ta veedab kolm päeva nädalas ja kus teda juhendab vastava väljaõppe saanud mentor. Kaks päeva koolis on selleks, et anda konkreetsest ettevõttest saadavale laiem vaade ning teoreetilisemad teadmised ja oskused. Kui ettevõte ei ole õppijaga rahul, on tal õigus koostööleping katkestada ja õppija saab õppimist kutsekoolis jätkata vaid juhul, kui leiab kiiresti uue ettevõtte.

Coaching ja mentorlus kui õppija huvidest ja vajadustest lähtuva õppe alus

Bremerhaveni teeninduse, käsitöö ja disaini valdkonna kutsekooli (Berufliche Schule für Dienstleistung, Gewerbe und Gestaltung) õpetaja Jennifer Rathjes rääkis lahenduskeskse coaching’u metoodika kasutamisest õppetöös, et toetada õppijakeskset lähenemist ning IT ja meedia valdkonna juht Ralf Grothusen tutvustas kooli digitaalset infrastruktuuri ja õpetajate pädevuste arendamist.

“Mulle meeldis, kuidas õppijad ise seadsid omale õppe-eesmärgi, sh igaks tunniks ja jälgisid ise enda edenemist eesmärgi suunas. Õpetaja roll oli toetav ja vajadusel abistav.” (Ester) 

“Saime lähemalt tutvuda õpetaja Jenniferi coach’iva õpetamisega, tema töövahenditega ja metoodikaga ning proovida ka ise õppija rollis paari töölehte täita. See oli inspireeriv kogemus.” (Kati)

“Kutsekoolide külastus kinnitas mulle, kui suure mõjuga on õppija vastutusel ja enesejuhtimisel põhinev õpikäsitus – coaching ja eesmärkide seadmine oli loomulik osa koolikultuurist, mitte eraldiseisev meetod.” (Terje)

Vastutust toetav õppekeskkond: digiplatvormi ja kontaktõppe mõju õppijatevahelisele koostööle

Helmut Schmidti nimeline teenindus- ja kaubandusvaldkonna kool (Helmut Schmidt Schule) asub linnakus, kuhu on koondunud väga paljud ettevõtted ning kooli teeb omapäraseks see, et õppetöö toimub büroohoones ja kasutatakse uuenduslikke õpetamismeetodeid. Palju antakse vastutust õppijatele ja rakendatakse grupitööd, mis annab samal korrusel õpetavatele õpetajatele koostööaja. 

“Hulgikaubanduse, väliskaubanduse ja transpordi valdkonna kutsekool (Berufsschule für den Großhandel, Außenhandel und Verkehr) on viimase kümnendi ainus uus õppehoone Bremenis, mille ruumiline planeering ja disain on mõeldud sarnaselt Eesti riigigümnaasiumitele tänapäevase õppimise ja õpetamise toetamiseks. 

Koolimajas jäi silma palju avatud ja koostööd soodustavad õpialad ning õppijate iseseisvust toetavad lahendused.” (Kati)

“Hea oli näha, kuidas avatud ruum koos erinevat tüüpi sisustusega võimaldas kujundada ruumi just selliseks, nagu hetkel meelepärasem tundus. (Ester)

“Ruumi võimalustel ja sisustusel on mõju sellele, kuidas ka õpetajad saavad koostööd teha mitme õpperühma koos õpetamisel. Samuti mõjutab ruumilahendus õppijate koostööd, nägime, kuidas õppijad kasutasid väikeseid meeskonnaruume koos õppimiseks. Kool kasutas programmi, kus õppijal olid kõik ülesanded ja materjalid ühest kohast kättesaadavad, oma tehtud tööd lisas õppija samasse kohta. Õppijal on oluline roll iseseisval õppimisel ja vastutuse võtmisel ning mõistmisel, mis kompetentse ta erinevate ainete õppimisega omandab. Õppija vastutus on koolis ainete õppimisega ettenähtud kompetentsid omandada.” (Kati)

Saksamaa kutseharidus ja Bremen 2035

Töövarjutamise lõpetas visiit Inge Katz nimelisse sotsiaalpedagoogika, tervishoiu ja sotsiaaltöö ning kodumajanduse valdkonna kutsekooli (Inge Katz Schule), kus sai esitada koolikülastuste käigus tekkinud küsimusi seoses Saksamaale iseloomuliku duaalse mudeli ehk 2 päeva koolis ja 3 päeva töökohal süsteemi toimimise osas. 

Programmi eestvedajad Bremenis – Ulrike Lange ja Anja Reuter – tagasid inspireeriva ja mitmekesise kogemuse, mille mõju ulatub kindlasti kaugemale kui vaid üks nädal.

Ametlikku programmi lisandusid majanduskooli delegatsiooni omavahelised reflektsioonid ja muljete jagamine.

“Programmi eestvedajad Ulrike ja Anja rõhutasid seda, et praegusel ajal, kui praktiliselt kogu info/teoreetilised teadmised on kättesaadavad internetist, on oluline arendada õppijatel üldoskuseid: enesejuhtimist, koostööd, eesmärkide seadmist, oma õppimise planeerimist, vastutuse võtmist oma õppimise eest, eneseanalüüsi ja refleksiooni. “Saksamaa kutsehariduse duaalsüsteemi puhul oli meile ikkagi väga üllatav see, et kuidas on põhikooli lõpetaja valmis valima elukutse kogu eluks. Kui oled ühe eriala kutseharidusega omandanud, siis on väga keeruline teist eriala õppida. Sellega võrreldes on Eestis ikkagi väga palju vabadust ümber õppida elukestvaks õppeks ja pean tõdema, et paljud meie õppijad ei saa sellest vabadusest aru.” (Kati)