Raamatukogu ajalugu

 1906 - 2015

1906.aastal loodud Gustav Narusbeki Kaubanduskooli loetakse praeguse Tallinna Majanduskooli esimeseks õiguspäraseks eellaseks. Kahjuks puuduvad andmed aastatel 1906 -1909 tegutsenud kooli raamatukogu kohta.

Esmased andmed raamatukogude kohta pärinevad Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskoolist ja Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskoolist. Aegade jooksul on tütarlaste ja poeglaste kommerts- ja kaubanduskoole erinevate nimedega juurde loodud, likvideeritud ja reorganiseeritud. Kõikide koolide nimetusi me kahjuks siinkohal ära tuua ei jõua. Vabandame vilistlaste ees, kes oma kooli ülevaatest ei leia.

Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli raamatukogu 1911 - 1944
 

Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli raamatukogu mainitakse 1911. aastast. Tolleaegne raamatukogu koosnes kooliraamatukogust, mis omakorda jagunes õpilaste ja põhiraamatukoguks (õpetajate raamatukogu) ning Õpilaste Abiandmise Seltsi raamatukoguks.

Õpilaste raamatukogus oli 1911. aastal 1020, põhiraamatukogus 32 raamatut.  

Koolis oli eraldi õpetajate lugemislaud, mis asus direktori kabinetis ja mida vabal ajal võis kasutada. Lugemislauas olid sõnaraamatud, entsüklopeediad, mõningad käsiraamatud, atlased ja piiblid ning eesti-, saksa-, soome- ja ingliskeelsed ajakirjad.

Õpilaste Abiandmise Seltsi raamatukogu hakkas tegutsema 1912/1913. õppeaastal. Raamatukogu püüdis rahuldada kõigi õpilaste vajadusi, kelle majanduslik seisukord oli raske ja kes vajasid abi (neid oli õpilaste koguarvust 31%). Tegutsemise alguses oli kogus 41 raamatut.

1916. aastal kolis Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool uude koolimajja Pärnu mnt ja Vabaduse platsi nurgal. Uues hoones anti seni erinevate õpetajate hallata olnud raamatukogu ühe raamatukoguhoidja hooleks. Raamatukoguhoidjateks olid järgmised õpetajad:

1917 – 1919 õpetaja Ida Volt
1919 – 1929 õpetaja O. Assman (uue nimega O. Zirkel)
1929 – 1935 (oktoobrini) õpetajad Helmi Metsvahi ja Valentina Fedorov
1935.aasta novembrist õpetaja O.Zirkel ja Valentina Fedorov

 
Vahetundidel olid laenutamisel abiks lõpuklasside õpilased.
Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli raamatukogu kujunes heatasemeliseks . Huvitava faktina saame välja tuua suurima loetud raamatute arvu ühe õpilase kohta – 25 raamatut aastas.
1935. aastal kinkisid raamatuaasta puhul raamatukogule raamatuid 23 asutust, annetasid ka üksikisikud.1936.aastaks oli kooliraamatukogu kasvanud 8506 köiteni.
Asta Kiitam, Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskooli vilistlane aastast 1943, nimetab oma mälestustes kooliraamatukogu täiuslikuks.

 

 
Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli raamatukogu 1912 – 1944



Kooli algaastatest puuduvad Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskooli raamatukogu kohta otsesed andmed. Gustav Narusbeki ehitatud majas aadressil Väike-Pärnu mnt 19a, praegu Sakala 21, oli raamatukogu jaoks eraldi ruum. 1912. aastal pandi alus raamatukogu loomisele. Dokumentaalset materjali raamatukogu tegevuse kohta kuni 1920. aastani pole leitud.1921. a oli kooli raamatukogus nii õpetajate kogu 894 raamatuga kui ka õpilaste kogu, kus oli 1745 raamatut. Viimasest 52% moodustas venekeelne kirjandus.

1930. aastate lõpuks oli raamatukogus ligi 13500 raamatut. Alaliselt täiendati raamatukogu paremikuga ilmuvast kirjandusest. Telliti ka saksakeelseid raamatuid ja ajakirju. Tollal oli tähtis, et iga kaupmees või pangaametnik valdaks kolme keelt : eesti, vene ja saksa. Raamatukoguhoidjaks oli 1941. aastani võimlemisõpetaja Valter Mägi, Saksa okupatsiooni ajal oli selles ametis Arpad  Arder ja pärast sõda esimestel aastatel Leonhard Pede.

Tallinna Linna Poeglaste Kaubanduskool ja Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool andsid välja ajakirja Poiste Hääl, kus väljendati nii sõnas kui pildis koolivendade mõtteid ja kooliga seotud probleeme. 1939. aastal kajastati Poiste Hääles raamatukogu tööd ja lugemisega seotut.

1934. aastal, mil tähistati kooli 25. sünnipäeva, kinkis kirjastus Loodus raamatukogule 250 krooni eest raamatuid.

Uno Liivaku, Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli vilistlane aastast 1943, rõhutab oma mälestustes raamatukogu olulist osa koolielus.

 
 
Raamatukogu  arengutee Eesti ajaloo murrangulistel aastatel

Tohutud muutused ühiskonnas kajastusid ka koolielus. Riigistati erakoolid ja nende vara natsionaliseeriti. 1940ndad on kaotuste aastad. Oma koolimajad tuli loovutada teistele õppeasutustele. Algasid kolimised, reorganiseerimised ja nimemuutused. Raamatukogude fonde asuti ümber korraldama. Kogudest kõrvaldati kõik enne sõda ilmunud ajakirjad ja suur osa raamatuid. Kas need raamatud ka riiklike erihoiu osakondadesse jõudsid, kuhu  nõukogude ajal koondati ühiskonnale sobimatu  kirjandus, pole meil teada. Tänases Tallinna Majanduskooli raamatukogus pole ainsatki raamatut, mis pärineks nendest aegadest.

Koolide nimemuutused ja liitmised 1944 - 1961

Tallinna Tütarlaste Kommertskool ja Kaubanduskool muudeti 29.11.1944 Tallinna I Majandustehnikumiks, mis 01.07.1945 nimetati Tallinna Arve-Plaanindustehnikumiks. 06.08.1954 liideti kool Tallinna Kergetööstustehnikumiga.

1944. aastal asus Tallinna I Majandustehnikum Võidu väljak 6 / Pärnu mnt 13, kus raamatukogu jaoks oli ruum koolimaja kolmandal korrusel. 21.detsembril 1944. aastal tuli nn Komme maja üle anda Eesti NSV Riiklikule Merelaevandusele. Algasid kolimised. Oli perioode, kus raamatukogu ei mahtunud koolihoonesse ja raamatud olid lihtsalt pakituna hoiul. Näiteks 1945. aastal oli ca 10 000 köidet hoiul Tallinna Linna Keskraamatukogus.

1953. aasta 15. juuniks oli köidete arv vähenenud 6933ni. Tallinna Arve-Plaanindustehnikumi raamatukogu oli paigutatud ühte väiksesse pimedasse ruumi, mis oli pigem ladu kui raamatukogu. Õpikutega oli tehnikum halvasti varustatud. Kutsekoolides kasutatavaid õpikuid oli vähe ning eelarves ettenähtud summa raamatute soetamiseks oli väga väike.

Tallinna Kergetööstustehnikumiga liitumisel lahenesid osaliselt kooli ruumiprobleemid.

Tallinna Poeglaste Kommertskool ja Kaubanduskool muudeti 29.11.1944 Tallinna II Majandustehnikumiks. 17.03. 1945 liideti Tallinna II Majandustehnikumiga 10.11.1944.a loodud Tallinna Rahandustehnikum ning kool hakkas kandma Tallinna Rahandustehnikumi nime. 1947. aastani asus kool senises Sakala tänava majas, seejärel anti koolihoone üle vene keskkoolile. Tehnikumi direktori kabinet, kantselei ja raamatukogu jäid esialgu Sakala tänavale Gustav Narusbeki poolt ehitatud majja. 1947. a oli raamatukogu olemas, kuid millisena ta keeruka aja läbis, pole teada.

1948/1949 reorganiseeriti Tallinna Rahandustehnikum Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumiks. Tehnikumi ruumides töötas ka raamatukogu. Kuna oli stalinismi kõrgaeg, siis korraldas ka raamatukogu samas vaimus temaatilisi näitusi. Raamatunäituste pealkirjad olid näiteks järgmised: „70.aastat J.V. Stalini sünnist“, „150 aastat A. Suvorovi surmast“ jmt.

1956. aastal leiti, et  ENSV rahandusorganid ja pangaasutused on kvalifitseeritud kaadriga põhiliselt komplekteeritud ning seetõttu lõpetati uute õpilaste vastuvõtt. 1958. a lõpetas viimane lend. Jäi  ainult kaugõppe teel õppimise võimalus Üleliidulises Kaugõppe Rahanduse  ja Krediidi Tehnikumi Tallinna õppe-ja konsultatsioonipunktis.

 

 
Tallinna Majandustehnikumi raamatukogu 1961 - 1993

1961. aastal loodi Tallinna Majandustehnikum. Korralike õpperuumide puudumine ja pidevad kolimised ühest hoonest teise olid paarikümne aasta vältel kooli kõige suurem probleem. Kohtu tn 4 asuvas hoones lasi katus vett läbi, ahjud olid kütmiseks kõlbmatud, sanitaarsõlmed ei funktsioneerinud. Puudus võimalus raamatukogu arendada. Raamatukogu asus hoopis Kaubandustehnikumi majas Tõnismägi 14. Kuidas oli korraldatud kahe erineva kooli raamatukogu fondid, kas arvestust peeti eraldi või koos, on teadmata. Sama kehtib laenutustegevuse kohta, on vaid teada, et majandustehnikumi õpilased laenasid raamatuid kaubandustehnikumi raamatukogust. Raamatukoguhoidjana töötas pr Tammistu.

Õpilaste arv kasvas pidevalt, kuid ruume juurde ei antud. Probleemi lahendamiseks pöörduti 1968. aastal  tolleaegse kõige kõrgema võimuesindaja, EKP Keskkomitee I sekretäri Johannes Käbini poole. Pöördumise tulemusena kohustati Tallinna koole eraldama ruume Tallinna Majandustehnikumile, et õppetööd läbi viia. Näiteks Tallinna Riiklik Konservatoorium andis mõned remonditud ruumid aadressil Toomkooli 4, kuhu asus ka raamatukogu. Kui Majandustehnikum oli sunnitud mõne aja pärast Toomkooli ruumid vabastama, kolis raamatukogu Majandustehnikumi ühiselamu teisele korrusele Nõmme tee 5, kus endised köögiruumid kohaldati raamatukogu jaoks.

Krunt uue õppehoone ehitamiseks eraldati Majandustehnikumile 1975, kuid alles 1986. aastal sai tehnikum oma praeguse hoone Tammsaare teel. Raamatukogule projekteeriti spetsiaalsed ruumid teisele korrusele.

1979. a asus raamatukokku tööle kõrgharidusega raamatukoguhoidja Anne Kõrb ja 1982. a töötas raamatukogus  Majandustehnikumi vilistlane Ülle Olt, kes omandas raamatukogundusliku hariduse kaugõppes.

Raamatukokku hangiti taas õppe-, teadus- ja ilukirjandust. Lugejaid teenindati mugavates ruumides. Raamatute kohapeal kasutuse võimalused olid piiratud, sest lugemissaali ei olnud.

Siiski oli raamatukogu 1980. aastatel jälle suhteliselt heal tasemel. Kahjuks küll üksnes  1990. a keskpaigani, mil lahkusid töölt eriharidusega töötajad. Raamatukogus hakkasid õpetajaametile lisaks raamatukogutööd tegema  Natalja Groznova täiskohaga ja Svetlana Trofimova poole töökohaga.

1994. aastast tänaseni eksisteerib kool järjekordse nimevahetuse tulemusel Tallinna Majanduskoolina.

 

 
Tallinna Majanduskooli raamatukogu alates aastast 2000


2000. aastal liideti Tallinna Majanduskooliga 1935. aastal asutatud Tallinna Kommertskool, mis läbi aegade on kandnud 12 erinevat nime ja on üle elanud mitmeid reorganiseerimisi. Tallinna Kommertskooli nime all tegutses kool alates 1992. aastast (1986-1992 nimetati kooli Tallinna Kaubandustehnikumiks).


Tallinna Majanduskooli raamatukogule tõi Kommertskooliga liitumine palju positiivset.

Raamatukogu fondis olevale 8410 eksemplarile lisandus Kommertskooli raamatukogu 3675 eksemplari. Enamuse üle antud raamatutest moodustas võõrkeelne kirjandus – juhtimis-, majandus- ja turundusalane, inglise ja saksa keele õpikud ning ingliskeelsed seletavad sõnaraamatud. Lisaks raamatutele sai raamatukogu juurde mööblit ja kuus arvutit.

 
2000. a  juulis alustas tööd praegune raamatukogu juhataja. Tema esimesed ülesanded olid arvele võtta Tallinna Kommertskoolist saabunud raamatud, liigitada olemasolev fond ja teha  õppuritele raamatukogu avariiulite kaudu kättesaadavaks. Tegevust raskendas kataloogide puudumine.

Paari kuuga remonditi ruumid ning sisustati need Tallinna Kommertskoolist  saadud mööbliga. 2000. aasta sügisest võeti tööle ka täiskoormusega raamatukoguhoidja.

 
Arengud ja muutused viimase 15 aasta jooksul

2000    teavikud võetakse arvele Kirjasto3000 programmiga
2002    tehakse esimene laenutus elektroonilise lugejakaardiga
2003    minnakse üle RIKS- programmile
2004    viiakse läbi esimene inventuur RIKS- programmiga
2004    avatakse lugemissaal
2005    võetakse kasutusele elektronkataloog RIKSWEB
2005    luuakse peaspetsialisti ametikoht
2006    alustatakse laenutamist ID- kaardiga
2007    võetakse kasutusele lugejatele väga mugav teavikute tagastuskapp
2007    renoveeritakse eraldi hoidlaruumid raamatutele, millel on palju eksemplare
2008    korraldatakse kohustuslik lugejakoolitus õppuritele
2009    AS Overalli abil leitakse ühine lahendus, kuidas printida/paljundada/skaneerida
2010    raamatukogul on arvutiklass ja rühmatööruum, lugemissaal ja toimiv kojulaenutus; teavikud on avariiulitel; fondi turvatakse elektroonilise kaitsesüsteemiga - turvaväravate ja videovalvega. Raamatukogus on lugejatele 57 töökohta, neist 15 arvutitega.
2010    raamatute märgistamine (ainueksemplar, viimane eksemplar, väikese eksemplaarsusega)
2011    lõputööd elektrooniliselt RIKSWEBis kättesaadavad
2011    raamatukogu tutvustav voldik
2011    esimene e-luger
2012    virtuaalnäitused kooli kodulehel
2013    TMK RIKSWEBi ülespanek Rahvusraamatukogu otsinguportaali
2014    inventeeriti 32183 teavikut, puudujääk 9
2015    aprill - kooli mitme serveri üheaegse tehnilise rikke tõttu kadusid raamatukogu programmist viimase 6 aasta andmed
2015    september - kogu taastati
2015    detsember - taasavati lugejatele RIKSWEB

Sihikindla töö tulemusena on Tallinna Majanduskooli raamatukogust kujunenud kaasaegne õpikeskus, kus lugejal on võimalik tutvuda erinevate infokandjatega, laenutades neid koju või kasutades kohapeal. E-teenuste valik laieneb pidevalt.